JUHTKIRI ⟩ Hädine seis vajab lahendust

Päeva karikatuur, 17. veebruar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Ühendriikide ja Euroopa suhted pole enam endised.
• Euroopa riikide sõjaväed on kehvas olukorras.

Euroopa peab oma kaitsekulutusi hüppeliselt suurendama. ELi eelarvepuudujäägi reeglite leevendamine on samm õiges suunas.

Kersti Kaljulaiu sõnul tõid Müncheni tippkohtumisel käinud erinevad USA valitseva vabariikliku partei esindajad välja mõistlikke edasiviivaid lahendusi, aga sekka muidugi selgelt meenutades, et eurooplased ei ole võimelised neis lahendustes täiskasvanu rolli võtma, sest neil lihtsalt pole selleks jõudu. See olukord, et Euroopal pole jõudu, peab muutuma.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on öelnud, et EL võiks leevendada oma reegleid nii, et riikide sõjalisi kulutusi ei arvestataks rangelt kontrollitud eelarvepuudujäägi hulka. Lisaks on Leyenil kavas luua meetmepakett, mis lubaks kaitsekulutusi suurendada.

Ukraina president Volodomõr Zelenskõi käis Münchenis välja Euroopa armee moodustamise idee. Ta selgitas seda USA asepresidendi JD Vance’i sõnavõttudega, mis on selgeks teinud, et Ühendriikide ja Euroopa suhted pole enam endised, mistõttu peab Vana Maailm kohanema. Varem on Euroopa armee loomise ideed toetanud ka näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

USA ja Euroopa suhted on tõepoolest muutunud, kuid Euroopa armeed pole tegelikult vaja. Euroopa riigid kuuluvad valdavalt NATOsse. Pole mingit märki, et NATO kuhugi kaoks ja paralleelstruktuure pole selle kõrvale vaja. Küll peavad Euroopa riigid tugevdama oma kaitsevõimet NATO koosseisus.

USA ja Euroopa suhted on tõepoolest muutunud, kuid Euroopa armeed pole tegelikult vaja.

Paljuski räägivad inimesed samast asjast eri vaatenurkade alt, nagu hoiaks peos ühe elevandi eri osi – kes räägib londist, kes kõrvadest, kes sabast. Euroopas vajab tugevdamist riigikaitse peaaegu iga aspekt.

NATO ühe endise juhi hinnangul läheks Ukrainas vaherahu sõlmimisel rahuvalvajatena vaja kuni 100 000 sõdurit, kontingenti peaks juhtima Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, vahendas BBC. Neil kahel riigil peaks olema meie maailmajao kõige tugevamad armeed.

Briti kindralstaabi endine juht Lord Richard Dannatt aga ütles, et Ühendkuningriik poleks selleks valmis. Ilmselt peaks riik välja panema suure osa rahuvalvekontingendist, kuid Dannatti sõnul on Briti sõjaväe olukord varustuse ja võimekuse kohalt nii halb, et olukord võib osutuda piinlikuks.

Kui Ühendkuningriik peaks pidevalt Ukrainas hoidma 10 000 sõdurit, kes roteeruks kuue kuu kaupa, tähendaks see 30 000 kuni 40 000 sõjaväelase rakendamist. Seda hulka pole aga Dannatti sõnul kuskilt võtta.

Ka sakslased räägivad, kuidas Bundeswehril napib nii varustust kui ka inimesi.

Palju kuuleb seda, kuidas Euroopa pole oma kaitsetööstust suutnud vajalikus mahus käima saada, iseäranis kui seda võrrelda Venemaaga. Eeskätt on jutt laskemoona, näiteks mürskude tootmisest. Kui siin on küsimus peamiselt rahas, selles, et riikide eelarved on kaitsevarustuse tellimiseks liiga pingul, siis peaks von der Leyeni kava selles asjas abiks olema.