:format(webp)/nginx/o/2024/05/09/16059536t1h4554.jpg)
- Me mitte ei konfiskeeri Venemaa varasid, vaid vabastame väikse osa reparatsioonidest.
- Selline samm annaks sõnumi kõikidele riikidele, kes kaaluvad toime panna kuritegu.
- Ukrainal on nüüd aeg hakata saama sõjareparatsioone Venemaalt.
Peame kindlustama, et meie toetus Ukrainale jätkub. Seetõttu on vastuvõetamatu praegune olukord, kus iga kuue kuu tagant on Ungari peaministril Viktor Orbánil võimalus Putini miljardid vabastada ja Moskvasse tagasi saata. Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tegutsema ja Venemaa külmutatud varad Ukrainale andma.
Venemaa jõhker täiemahuline sissetung Ukrainasse on põhjustanud kujuteldamatuid kannatusi – miljonid inimesed on pidanud oma kodudest lahkuma, terved linnad on rusudeks muudetud. Ukraina oma juba kolm aastat võidelnud, mitte ainult enda, vaid kogu Euroopa ellujäämise eest. Sissetungi algusest peale on läänemaailma reaktsioon olnud resoluutne. Kanged sanktsioonid Venemaa vastu, ulatuslik rahaline abi Ukrainale ja tugev poliitiline surve Kremlile on pannud Putini tõsise pinge alla ja tugevdanud Ukraina kaitsevõimet.
Nende sanktsioonide tulemusena on ELis 200 miljardi euro väärtuses Venemaa külmutatud varasid ning kui võtta arvesse teistes G7 riikides asuvaid varasid, on see summa 300 miljardit eurot.
Eelmise aasta oktoobris võtsime lõpuks koos G7 riikidega vastu otsuse, et kasutame Venemaa külmutatud varadest saadud tulu selleks, et rahastada Ukrainale 50 miljardi euro väärtuses makrofinantslaenu andmist. Teisisõnu sunnivad lääneriigid nüüd Venemaad maksma oma hävitustöö eest Ukrainas. Esimesed miljardid on juba Kiievini jõudnud, aidates kaasa Ukraina vastupanuvõime tugevdamisele.
Venemaa sissetungisõda pole mitte ainult rünnak Ukraina, vaid kogu Euroopa vastu. Seega peaksime ka saama kasutada ELis külmutatud varasid Ukraina võidule kaasaaitamiseks. Me mitte ei konfiskeeri Venemaa varasid, vaid vabastame väikse osa reparatsioonidest, mille Venemaa võlgneb Ukrainale sissetungi eest.
Samas püsivad Venemaa külmutatud varad ELis ainult seni, kui meie sanktsioonid Venemaa vastu kehtivad. Sanktsioonide pikendamine nõuab aga ühehäälsust ELi Nõukogus, ehk kõik liikmesriigid peavad nende pikendamisega nõus olema. See tähendab, et kui näiteks Ungari ühel hetkel ei ole enam nõus Venemaa-vastaste sanktsioonidega, siis tähendaks see, et Putin saab need miljardid endale tagasi. Kuivõrd sanktsioone tuleb pikendada iga kuue kuu tagant, siis iga poole aasta järel on Ungari valitsusel või ka teistel võimalik Venemaa-vastastele sanktsioonidele kriips peale tõmmata.
Selline asjade käik oli täiesti võimalik tänavu jaanuariski, kui ELi Nõukogu suutis vaatamata Orbáni vetoähvardustele sanktsioone viimasel minutil siiski pikendada. Kuid miski ei takista Viktor Orbánit juulis oma vetoohtu kordamast. Seetõttu peaks EL nüüd esimese sammuna tagama, et Venemaa külmutatud varad ei satuks tagasi Moskva kätte, pikendades sanktsiooniperioodi kuuelt kuult 36-le.
EL peaks seejärel astuma kiiresti samme nende varade vabastamiseks Ukraina kasuks. 300 miljardi euro vabastamine Ukrainale ja nende vahendite kaitsmine Venemaale naasmise eest parandaksid oluliselt Ukraina võiduvõimalusi sõjas. Üle kõige vajab Ukraina prognoositavust, et jätkata võitlust mitte ainult enda ellujäämise, vaid kogu Euroopa rahu, vabaduse ja julgeoleku eest. 300 miljardi euro suurune toetuspakett oleks otsustava tähtsusega ajal, mil toetus Ukrainale üle maailma muutub üha ebakindlamaks.
Nende miljardite kasutamine Ukraina kaitseks ja ülesehitamiseks saadab selge sõnumi ka teistele riikidele, kes võiksid kaaluda tulevikus sarnaste kuritegude sooritamist – et see läheb neile väga kalliks maksma.
Pärast seda, kui Donald Trump Ameerika Ühendriikide presidendiks sai, on USA toetuse tulevik Ukraina rahastamisel ebakindel. Seoses Putini-meelsete jõudude levikuga Euroopas ja ELi liikmesriikide kasvava vastumeelsusega Ukraina toetust tugevdada tuleb edaspidine abi Ukrainale praegu kindlustada. Nii ELi uus välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas kui ka ELi majandusvolinik Valdis Dombrovskis on toetanud ettepanekut, et kõik külmutatud varad peaksid nüüd minema Ukrainasse. ELi liikmesriikidel on aeg tegutseda.
Nii nagu me võtsime vastu ajaloolise otsuse toetada Ukrainat Venemaa külmutatud varade tuludest, on Ukrainal nüüd aeg hakata saama sõjareparatsioone Venemaalt. Ukraina seisab silmitsi karmi majandusolukorraga, mis on tingitud sõjast ja tohututest kulutustest, mis on vajalikud energiasüsteemi, kahjustatud teede, sildade ja muu infrastruktuuri taastamiseks. Nende kulude eest peab vastutama Venemaa. Ei Ukraina ega Euroopa saa endale lubada pikemat ootamist – abi on vaja nüüd.