Ene-Margit Tiit on tõepoolest erakordne inimene. Kuulates lugu tema elust, kui teda intervjueerisin, sain aru, et see on vaid üks vaade väga mitmeplaanilisele isiksusele. Ta rääkis, kuniks küsisin, ja ilmselt rääkinuks veelgi. Ja ta ilmselt räägikski ja ehk leitakse tema eluolust veel teisigi Ene-Margiteid.
Matemaatikud on täpsed inimesed ja nad ei kaldu midagi liigset tegema. Just parasjagu: tarvilikult ja piisavalt, nagu nad ise tavatsevad öelda. Toon vaid ühe näite intervjuust, mida tänasest Postimees Nädalast ja ka Postimehe veebist pikemalt lugeda saate. Matemaatikaüliõpilastele tuli kõnelema Tartu tähetornis töötav Jaan Einasto. Ta meelitas enda juurde astronoomilisi arvutusi tegema ka Ene-Margit Humala. Arvutus, mille täpsemat sisu ei Jaan Einasto ega Ene-Margit enam ei mäleta, sai aga aluseks ühele ettekandele, mis Tartu tähetornis tähtsatele Moskvast tulnud teadusbürokraatidele tehti. Langes otsus: siiakanti on observatooriumi vaja. Edasist te juba teate – Tõraverre see ka rajati ja ülikooli ajaloomuuseumis on koguni foto sellest, kuidas geodeetilise märgi otsa roninud Jaan ja Ene-Margit otsivad kohta, kuhu see rajada.
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/14/16655168t1h3533.jpg)