:format(webp)/nginx/o/2025/02/12/16651100t1h66fe.jpg)
Elame julgeoleku mõttes uues maailmas, kuhu sattumist veel aasta eest ette ei kujutanud. Mida sellest järeldada võiks, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.
Elame julgeoleku mõttes uues maailmas, kuhu sattumist veel aasta eest ette ei kujutanud. Mida sellest järeldada võiks, kirjutab Postimehe ja Sisekaitseakadeemia julgeolekuekspert Erkki Koort.
Sel nädalal avaldas Eesti välisluureamet oma raporti. Selle tutvustusel kõlas, et Eestit ei ohusta 2025. aastal sõjaline kallaletung. Mäletatavasti ennustati sõjalise konflikti puhkemist NATO ja Venemaa vahel juba 2024. aastal. Sellest lähtuvalt oleme riigina teinud väga palju investeerimisotsuseid. Nüüd on küsimus, kas kusagil on veel mingi ohuhinnang, mis esitab avalikuga vastukäivat informatsiooni, või on meid varasemate avaldustega eksitatud. Ehk siis, kas oli olemas adekvaatne ohuhinnang või võttis keegi ametnik kuupäevi laest, et rahaotsused kätte saada? Või oli sellel mingi muu põhjus? Loomulikult on väga hea, et oleme eksistentsiaalsete ohtude vastu täna paremini kindlustatud, kuid säärast näilisust manipulatsioonide osas tekkida ei tohiks.