MARKO KAASIK ⟩ Mida ütlevad tuulikute tervisemõju kõige otsesemad uuringud?

Eestis peaks saama kellegi tervise halvenemist täielikult vältida, kui planeerimine toimub hoolikalt ja ärihuvidest kallutamata. Foto: Andrus Karnau

Tuulikute tervisemõju üle peetavas debatis on erineva teadmiste ja kogemuste taustaga inimesed nii palju detaile välja toonud, et tervikpilt kipub lootusetult killustuma. Selles loos püüan minna tagasi algse küsimuse juurde ja välja tuua, mida ütlevad tuugenite tervisemõju kõige otsesemad uuringud, kirjutab TÜ kliimauuringute keskuse kaasprofessor Marko Kaasik.

On kaks peamist küsimust, mis Eesti meedias ilmunu järgi otsustades paistavad inimesi erutavat. Esiteks, kui kaugele tuulikute infraheli levib? Täpne vastus on: kuitahes kaugele, aga järjest nõrgenedes. Õhus leviv laine nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga ja maapinda pidi leviv võrdeliselt kaugusega. Ehk siis kahe kilomeetri kaugusel tuugenist on infraheli neli korda ja pinnavibratsioon kaks korda nõrgem kui ühe kilomeetri kaugusel. Kolme kilomeetri kaugusel vastavalt üheksa ja kolm korda jne.

See ei ole mitte mingi infraheli ega üldse heli eriomadus, vaid tuleneb ruumi geomeetriast. Sama ruutsõltuvus kehtib ka näiteks valgus- ja raadiolainetele, mis kiiratakse ühest kohast ühtlaselt kõigis suundades. Lineaarselt nõrgenevad ka pinnalained vette visatud kivi ümber. Tegelikult on nõrgenemine isegi veidi kiirem, sest nii hääl õhus kui vibratsioon maapinnal sumbuvad, sõltudes vastavalt turbulentsist õhus ja pinnase koostisest. Niisiis küsimus taandub sellele, mis kauguseni on infraheli veel piisavalt tugev, et meile mõju avaldada.