Mart Saarma ⟩ Tehisaru – kas võluvits Eesti arengu jaoks?

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma Foto: Sander Ilvest

Eesti teadlasi võiks saata tehisaru vallas edu mitmesugustes valdkondades, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia president, Helsingi Ülikooli professor Mart Saarma.

Oleme viimasel ajal palju kuulnud tehisarust, mida sageli kutsutakse otsese tõlkena inglise keelest ka tehisintellektiks – artificial intelligence (AI). Emakeelne lühend võiks olla TEA, mis seondub sobivalt teadmistega. Oleme kuulnud väidet, et TEA on innovatsioon, mis muudab kogu maailma. Viimastel nädalatel on selgunud, et USA ja Euroopa Liit investeerivad tehisaru programmi vastavalt 100 miljardit ja 200 miljardit eurot. Hiljuti esitles Hiina ettevõte DeepSeek oma tehisaru mudelit DeepSeek-R1, mis on tekitanud tehnoloogiamaailmas sensatsiooni ja raputanud börsikursse. Mis siis on tehisaru, kuidas ta erineb inimese ajust ja millised on TEA arengu ja kasutamise tegelikud võimalused?

TEA on tehnoloogiate kogum, mis võimaldab arvutitel täita mitmesuguseid täiustatud funktsioone, sh suutlikkust näha, mõista ja tõlkida kõne- ja kirjakeelt, analüüsida andmeid ning teha veel palju muud. TEA on inimaju protsesside simuleerimine masinate, robotite ja arvutisüsteemide abil, hõlmates pea kõiki inimtegevuse alasid. TEA on arenenud tänu arvuti- ja neuroteadlaste koostööle. Selles on olnud suur roll Francis Crickil, kes koos James Watsoniga avastas 1953. aastal DNA kaksikspiraali, lahendades sellega ühe keskse elu saladuse. Töötades USAs Salki Instituudis, alustas ta koos Terry Sejnowskiga koostööd arvutiteadlaste ja neurobioloogidega. Panuse eest ajust inspireeritud tehisaru arendamisse sai Sejnowski 2024. aastal väga prestiižika Brain Prize’i preemia.