RAINER SAKS ⟩ Venemaale kukkus sülle kuldne pilet. Mida ta sellega teha saab?

Donald Trumpi ja Vladimir Putinit kujutavad näomaskid müügil Peterburis. 6. november 2024. Foto on illustratiivne. Foto: Olga Maltseva

USA presidendi ja mõne tema meeskonnaliikme kommunikatsioonilained on põhjustanud omajagu emotsionaalset vastukaja ning vähemalt osaliselt kindlasti põhjusega. Väga suurelt üldistades on USA juhid pakkunud Venemaale võimaluse lõpetada sõda Ukrainas ilma liigsete tagasilöökideta rahvusvahelisel tasandil. Nüüd on küsimus, kas Venemaa tahab ja oskab seda hetke ära kasutada, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Venemaa juba haaras kinni võimalusest kasutada USA tekitatud segadust oma positsioonide tugevdamiseks strateegilisel tasandil. Kõigepealt soovib Venemaa tugevdada narratiivi, et läbirääkimised vähemalt otsustavas algfaasis tulevad ilma Ukrainata. Seepärast kiirustati teatega, et alustatud on läbirääkimiste meeskonna moodustamisega. Samas täpsustati, et esialgu ei ole teada mingeid võimalikke kohtumiste kuupäevi. Ühtlasi korrati president Trumpi jutupunkte sõja lõpetamise vajaduse kohta ning väideti, et sõja lõpetamise tingimused või parameetrid töötatakse välja Venemaa ja USA vahel.

Võimalik, et USA president tajub ka ise, et tema väljaütlemised on läinud liiga kaugele, mispärast pidas ta eile vajalikuks teatada, et jätkab Ukraina toetamist senikaua kui vajalik. Lisaks kinnitas ta, et Ukraina osaleb kindlasti läbirääkimistel. Arvestades tema varasemaid väljaütlemisi, võib olla kindel, et kavatsust Ukrainat läbirääkimistest kõrvale jätta ei ole ka enne olnud. Erisaadik Kellogg kinnitas, et Venemaa poolt okupeeritud alasid ei tunnustata Venemaa osana, kuid kahju, mida sellel teemal on kommunikatsiooniga loodud, ei ole võimalik kiiresti parandada. Aus oleks meenutada, et ka Euroopas on peale Ungari peaministri veel mitmeid poliitikuid, kes on avaldanud arvamust, et Ukraina peaks loobuma rahu nimel osast oma territooriumitest. Võimalik, et Trumpi kärarikas tegevus paneb nad edaspidi vaikima.