JUHTKIRI ⟩ Riigikogu rolli allakäik

Päeva karikatuur. 13. veebruar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Kristen Michali umbusaldushääletuses koalitsioonisaadikud ei osalenud ja see on esmakordne.
• Umbusalduse pooldajate sildistamine kriminaalideks ja nende toetajateks pole õige.
• Üritus oli ka omamoodi hinnangu andmine valitsuse energiapoliitikale.

Kolmapäeval tegi riigikogu ajalugu. Kui varasemate peaministri umbusaldamise katsete ajal on koalitsioon või vähemalt osa koalitsioonist tulnud parlamenti peaministrit toetama, siis Kristen Michali umbusaldushääletuses koalitsioonisaadikud ei osalenud ning hääletasid üksnes 28 opositsioonisaadikut, kes kõik toetasid umbusaldusavaldust

Umbusaldusavaldus kukkus siiski läbi, sest seda peab toetama parlamendikoosseisu enamus ehk 51 saadikut. Et hääletus saaks üldse toimuda, peab ruumis viibima samuti parlamendikoosseisu enamus, millega probleeme polnud, sest kohaloleku olid registreerinud 94 riigikogulast. Ometigi võis riigikogu saalis enne hääletust näha vaid üksikuid koalitsiooni saadikuid.

Üks neist oli Igor Taro (Eesti 200), kes nimetas umbusaldusavaldust madalakvaliteediliseks odavaks külateatriks ja tuletas meelde, et üks osalistest, Keskerakond on kriminaalkuriteos süüdi mõistetud. Miks tahate olla kuritegeliku organisatsiooni kaasosalised, küsis Taro umbusaldusega liitunutelt ning hüüdis seejärel mitu korda: «​Kriminaalid riigikogust välja!»

Jah, Keskerakond on Eesti kohtus kriminaalkuriteos süüdi mõistetud, kuid kohtuotsus pole võtnud riigikokku valitud erakonna saadikutelt õiguseid. Küll aga võib Taro loogika järgi juhtuda nii, et riigikogust peaks lahkuma tema ise – kui meenutame Johanna-Maria Lehtme juhtumit, kes on jätkuvalt uurimise all kahtlustatuna eesti rahva Ukraina heaks tehtud annetuste väärkasutamises.

Igatahes ei pea Postimees õigeks äsjase umbusalduse pooldajate sildistamist kriminaalideks ja nende toetajateks. See on meie poliitilise kultuuri allakäigu järgmine etapp.​

Postimehe meelest on lubamatu parlamendi muutmine kummitempliks, mille rolliks jääb kuluaarikokkulepete kinnitamine.

Minnes umbusaldusavalduse arutelu sisulise poole juurde, kujunes see omamoodi umbusaldusavalduseks valitsuse energiapoliitikale. Täpsemini kolme valitsuserakonna juhi energeetikakokkuleppele, mille järgi ehitataks Eestisse näiteks 2,6 miljardi euro väärtuses meretuuleparke. Ehkki Michal jättis kolmapäeval küsimustele vastates mulje, et lõplik otsus tuleb peatses parlamendidebatis, tundub sellest kujunevat pigem formaalset laadi nõusoleku küsimine. On ju ka Euroopa Komisjon varem Eesti meretuuleparkide ehitamise kava toetanud ning kolme erakonna juhi energeetikakokkuleppele järgnes kindlas kõneviisis jutt ehitajatele hangete korraldamisest.

Kui Michal väitis kolmapäeval riigikogus, et energeetikakokkuleppele on eelnenud pikaajaline debatt, sealhulgas küsimuse arutamine kaheksateistkümnel valitsuskabineti istungil, siis avalikkuseni pole seda infot jõudnud, kuna kokkuleppe sünd jaanuari lõpus võeti vastu suure üllatusega. Ometigi oleks tegemist Eesti ühe kulukama ning pikaajalisema investeeringuga, mille mõttekuse kohta on kõlanud veebruarikuu jooksul üksjagu kriitikat.

Postimehe meelest on lubamatu parlamendi muutmine kummitempliks, mille rolliks jääb kuluaarikokkulepete kinnitamine.