Tänavuse arvamusliidrite lõuna teema on ajendatud olukorrast maailmas ja kannab nime «Tormihoiatus ehk kõndides õhukesel jääl». See kujund puudutab rahvusvahelist olukorda: maailma eri kohtades lõõmavaid konflikte, kehtiva maailmakorra kõigutamise katseid, Eesti vajadust ennast erinevate jõujoonte vahel positsioneerida ning ka igapäevaelus tajutavat ärevat meeleolu. Tumeda pilve vari on kogu aeg meie kannul, justnagu ähvardaks iga hetk puhkeda äikesetorm. Tahaks minna julgelt edasi, aga aegajalt jalge all praksatab ja uued mõrad jooksevad mööda õhukest jääd laiali. Ja lubage mul nüüd välja öelda ka mõned omapoolsed mõtted sellel teemal.
Aegajalt juhtuvad elus ahhaa!-momendid. Minu jaoks oli selleks üks lauaõppus riigikantseleis, kus arutati suurettevõtete tegutsemist sõjalise kriisi ajal. Olime kriisiplaane arutanud, ja enda meelest hästi valmistunud. Kuid selgus, et mina ja mitmed teised Eesti ettevõtete juhid mõistsid võibolla esmakordselt, et hädas saab loota ainult iseendale. Et kaitsevägi ei annagi sidemontööridele killuveste ega kiivreid, et mööda sidemaste ronida; et öine liikumiskeeld kehtib ka viimaste uudistega toimetusse tõttavale telereporterile ja operaatorile jne jne