Ülo Niinemets ⟩ Miks me teeme järjekindlalt ebarealistlikke plaane – mis on nende hind?

Ülo Niinemets. Foto: Postimees

Plaanid ja strateegiad nurjuvad siis, kui tegeletakse soovmõtlemisega ega olda valmis võimalikeks ootamatusteks tulevikus, kirjutab Eesti Maaülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Ülo Niinemets.

Iga eesmärgistatud tegevus vajab plaani. Teekaarti, mis kirjeldab viisi, kuidas, millise hinnaga ja millal me püstitatud eesmärgini jõuame. Juba igapäevased toimetused nõuavad meilt pidevat planeerimist. Kasvõi uue telefoni soetamine: mis firmalt, mis mudel, mis võimalustega, mis hinnaga, kas veebi- või tavapoest, järelmaksuga või kohe välja ostetud? Telefoni puhul suuri riske planeerimata emotsiooniost kaasa ei too, kui välja arvata rahast ilmajäämine ja frustratsioon – ei jookse see ega teine äpp, mälumaht sai õige pea täis, aku saab kohe tühjaks, nii suur, et peab kahe käega kinni hoidma, ekraan on pime ja ei näe teksti lugeda jne.

Suuremate, läbimurdeliste eesmärkide saavutamiseks on vaja juba arengukava või strateegiat. Seda nii mistahes ettevõttes, avalikus asutuses, omavalitsuses kui riigis. Läbimurdelised visioonid ja nende põhjal koostatud realistlikud strateegiad on erakordselt olulised. Ilma originaalsete ambitsioonikate eesmärkideta, teiste pealt kopeerides, alati kindla peale mängides on tulemuseks parimal juhul igavese teise, aga üldjuhul sabassörkija positsioon.