/nginx/o/2023/08/23/15542391t1hc7b9.jpg)
/nginx/o/2025/02/06/16640123t1h9d6c.jpg)
- E-valimiste põhiseaduspärasusele tuleb anda õiguslik hinnang.
- E-hääletuse tehnilises pooles arvatakse turvaauke olevat veelgi.
- E-valimiste kriitikuid on süüdistatud, aga kriitikat lihtsalt eiratud.
Järgmisel nädalal saabub Eestisse rahvusvaheline eksperdimissioon hindama e-valimiste õiguslikke aspekte. Asjaomastel tuleb vastata küsimustele, mille küsimistki on seni peetud taunitavaks, kirjutab Fookuse toimetaja Martin Ehala.
Eksperdikomisjon saabub ajendatult riigikogu asespiikri Arvo Alleri (EKRE) märgukirjast, mis toob esile Eesti e-valimiste kõige olulisemad vead. Puudused on süsteemi vaevanud algusest peale, kuid 20 aastaga pole jõutud isegi nende põhimõttelise hindamiseni, rääkimata kõrvaldamisest. Märgukirja teksti autor Andres Aule (ERK) annab tänases Fookuses e-valimiste kuuest kõige rängemast kirstunaelast põhjaliku ülevaate.
Meenutatagu, et enne Alleri märgukirja püüdis opositsioon riigikogu poolt pöörduda kõrgetasemelise Veneetsia komisjoni poole. Paraku keeldusid riigikogu juhatuse liikmed Lauri Hussar (Eesti 200) ja Toomas Kivimägi (Reformierakond) märgukirja hääletusele panemast. Pühaduses ei tohi ju kahelda ja e-valimised on olnud Eesti kõige paremini nuumatud püha lehm. Kuid mitte enam.
E-valimiste tehnilise poole kohta on iga paari aasta tagant ilmunud mõni teadusartikkel, milles näidatakse olulisi turvaauke ja avaldatakse kahtlust, et seal võib neid olla veelgi.
Kolm aastat tagasi puhkes tõeline pahameeletorm Postimehe juhtkirja kõrval olnud Urmas Nemvaltsi karikatuuri peale, millel orav ütles, et kui Venemaal üks erakond saab e-valimistel ebaproportsionaalselt palju hääli, on see väga paha, aga kui see juhtub meil, siis on see demokraatia. Toonane peatoimetaja Marti Aavik pidi vabandama ja kinnitama, et Postimees ei kahtle e-valimiste usaldusväärsuses.
/nginx/o/2025/02/06/16640124t1h07f3.png)
Vahepeal on hulk vett merre voolanud ja Urmas Nemvalts avaldas taas juhtkirja kõrval karikatuuri oravatest, kes kooris süüdistavad Kremli-meelsuses kõiki, kes e-valimiste usaldusväärsuses kahtlevad. Kuid pahameeletormi enam ei järgnenud. Vaatamata sellele, et juhtkiri ise nõuab e-valimistele kontrolli ja m-valimiste projekti peatamist.
Paraku ei ole e-valimiste kriitikal tagajärgi olnud. Kõik küll näevad, et viigilehest on järgi vaid ribad, aga viigilehe kandjatel häbi enam ammugi pole.
Põhjused selleks pole üksnes õiguslikud. E-valimiste tehnilise poole kohta on iga paari aasta tagant ilmunud mõni teadusartikkel, milles näidatakse olulisi turvaauke ja avaldatakse kahtlust, et seal võib neid olla veelgi.
Paraku ei ole kriitikal tagajärgi olnud. Kõik küll näevad, et viigilehest on järel vaid ribad, aga viigilehe kandjatel pole enam ammugi häbi.
Ja oleks e-valimised siis meie ainus püha lehm. Neid on tänaseks juba nii palju, et sellest on saanud tõeline kari. Raskelt mäletseb Rail Baltic, olles jätnud Eesti metsade vahele kõrgeid kuhilaid, kust autod üle sõidavad. Lätlased vähemalt nõuavad, et aher veis noa alla saadetaks, aga meil ehitatakse talle kaunist laudahoonet.
Ja oleks e-valimised siis meie ainus püha lehm. Neid on meil tõeline kari ja lisaks veel püha karjane ka. Iga kord hääletavad andunud e-valijad ta ametisse tagasi.
Maialt ahmavad popsi aiamaal pangad ja suurettevõtted, udarad piimast pakitsemas. Aga tulumaksu neile kehtestada ju ei saa, sest vaadake, siis lähevad perutama ning hakkavad veel intensiivsemalt sööma ja tallama.
Eriti peened on rohelehmad, kes on nii peenelt aretatud, et rohtu süüa ei suuda ja sureks nälga, kui neid peo pealt leivaga ei toida. Vahel annavad tilga piima ka vastu. Kaks kõige värskemat vasikat on ilma tulumaksuküüru ja autota. Need on karjase tõeline silmarõõm, mida ta ei vahetaks millegi vastu siin ilmas.
Ja siis muidugi see meie püha karjane ise. Iga kord hääletavad andunud e-valijad ta ametisse tagasi. O sancta simplicitas!