JUHTKIRI ⟩ E-valimised vajavad kontrolli

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• E-valimised peavad olema kontrollitavad.
• Valimised annavad võimule legitiimsuse.
• M-valimised võiksid nüüd jalga puhata.

Iga natukese aja tagant tõstatub Eestis meie e-valimiste turvalisuse teema. Nüüd oleme avaldanud TalTechi juhtivteaduri Ago Samosoni kriitilise loo, mis muuhulgas tutvustab Tarvo Treieri ja Kristjan Düüna uuringutulemusi, mis püsitavad mitmeid olulisi küsimusi.

Postimees palus neid kommenteerida Eesti e-valimissüsteemi loojal Tarvi Martensil. Enamiku Samosoni väidete järele kirjutas Martens punasega «Vale». Kuna e-valimised on väga tehniline valdkond, siis hetkel on 99 protsendi inimeste jaoks tegemist sõna sõna vastu situatsiooniga ning kõik taandub taas pelgalt usaldusele.

Ent siin ongi meil peidus juurprobleem. E-valimised ei ole pesumasina ostmine internetist, takso tellimine või isegi pangatehingu tegemine, kus inimene võib makse liikumist kontrollida ning kui raha ei jõua kohale, pöörduda kaebusega vastava riigi finantsjärelevalve poole.

E-valimised puudutavad võimu: kellele anname voli neljaks aastaks otsustada meie turvalisuse, meie maksude, meie üleüldise elukorralduse üle? Võim peab olema toimimiseks legitiimne, see tähendab seaduspärasel, valijaskonna jaoks aktsepteeritaval moel saavutatud. Legitiimsus hõlmab valimiste kontrollitavust valijaskonnale arusaadaval moel.

Teiseks peavad valimised olema ühetaolised. On ilmselge, et pabervalimised ja e-valimised ei ole praegu ühetaolised, sest e-valimiste puhul võib valija muuta oma häält korduvalt. Ja suurimaks e-valimiste probleemiks võib vist pidada asjaolu, et vaatlusprotseduur on hüplik ning kaugel sellise olulise toimingu veenvast rituaalsusest, mis on aastasadade jooksul välja kujunenud paberhääletuse osas.

E-valimiste tulemuse adekvaatsust on tavakodanikul sisuliselt võimatu kontrollida ning ta peab usaldama asjatundjaid. Paraku on kodanike usaldus riigiinstitutsioonide ja ka e-valimiste vastu pidevas langustrendis. Kahtlejate sildistamine ei muuda olukorda põrmugi paremaks, vaid õõnestab Eesti demokraatiat.

Võim peab olema toimimiseks legitiimne, see tähendab seaduspärane, mis hõlmab valimiste kontrollitavust valijaskonnale arusaadaval moel.

Seetõttu ei saa Postimees rahulduda minevikus korduvalt kõlanud üleskutsetega, et e-valimisi tuleks üksnes usaldada. Nagu ütleb vanasõna, usalda, aga kontrolli! Milline võiks olla toimiv ja avalikkusele sobilik kontrollimehhanism? Sellest, et valimistulemuste avalikustamise hetkel võivad erakondade esindajad seista serveri kõrval, ilmselgelt ei piisa. Ja senikaua, kuni e-valimiste usaldatavuse küsimust kuuma kartulina ühest arvamusloost teise ning koalitsiooni ja opositsiooni vahel hüpitatakse, pole meil head nahka loota.

Ühiskonnale – teadlastele, ülikoolidele, vabaühendustele, riigikogule, valitsusele ja lihtsalt murelikele kodanikele – võiks olla igati jõukohane kokku leppida standardis, et Eesti e-valimiste süsteemile näidata punast või rohelist tuld. See eeldab aga arutelu ja selgitustööd.

Senimaani aga tuleks Postimehe meelest tõmmata m-valimiste ehk mobiilivalimiste projektil juhe seinast.