LOODUSFOTO ⟩ Igal rähnil oma trumm

Punase pealaega valgeselg-kirjurähni isaslinnu seljasulestikus on rohkem või vähem kokkusulavad valged ristvöödid ja ta sabaalune on roosakaspunane. Foto: Tiia Kuresoo

Kui jaanuaris oli iga päev eelmisest kukesammu võrra pikem, siis praegu pikeneb päev juba jänesehüpetega. Valguse võidukäik puhub elu sisse ka lindudele.

Tihased on vilistanud laulukatkeid juba aasta algusest saadik, nüüd hakkavad rütmi sisse saama ka metsades trummeldavad rähnid. Kõige varem hakkab trummeldama valgeselg-kirjurähn, kelle üksikuid soolopõrinaid võis kuulda juba jaanuari lõpus.

Igal rähniliigil on liigiomane trummisignatuur, põrinate tunnusmuster, mille järgi rähnid eristavad liigikaaslasi kaugematest sugulastest. Valgeselg-kirjurähni trummisoolod on suhteliselt valjud ja pikad (kaks-kolm sekundit) ja kiireneva sagedusega, nende rütm meenutab veidi põrandale kukutatud pingpongipalli vaibuvat klõbinat.