AEGRUUM ⟩ Võitlus suitsuga ja palvemaja puust korsten

Tuiu küla vennastekoguduse palvemajal oli puust korsten. Väljast pole seda näha, sest korsten juhtis suitsu katuse alla lae peale. Foto: Heiki Pärdi

Kuidas meie esivanemad suitsu täis rehemajad moodsamate elumajade vastu vahetasid, sellest kirjutab ajaloolane Heiki Pärdi.

Uutmoodi roovialusega talumaju mainis esmakordselt aastal 1782 kultuurilooklassik August Wilhelm Hupel. Tõenäoliselt nägi ta neid Lääne-Saaremaal Kihelkonna kandis, kus neid ongi olnud kõige rohkem. Seda tüüpi majad olid laialt levinud Lääne-Lätis, Kuramaal, samuti Lääne-Leedus ja Ida-Preisimaal. Pärinedes algselt Kesk-Euroopast, jõudsid need saksa kultuuri vahendusel ka meie kanti.

Kivist roovialune on ainus asi, mis on säilinud Tõrga talu puust talumajast, mis asus Saarde kihelkonnas vastu Läti piiri. Foto: Heiki Pärdi.