AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Aino Kallase ühe lapse lugu

Aino Kallas «Katinka Rabe» (1920) Foto: kampinkirjakauppa.fi

Eesti Vabariik oli Oskar Kallase saatnud diplomaadina Helsingisse ja Londonisse. Enne suurt pööret elus peatus Aino Kallas korraks ja vaatas tagasi oma lapsepõlvele, kirjutab kirjandusteadlane Sirje Olesk.

Tuglase väikese Illimari ja Viivi Luige «Seitsmenda rahukevade» südi tütarlapse kõrval väärib meenutamist veel üks laps eesti kirjanduses – Katinka Rabe. Tõsi, Katinka ei ole eesti külalaps, ta pole ka päriselt eesti laps, ta on väike soome tüdruk, kelle ühte suve perekonnamõisas Hovis, mis kangesti meenutab autori lapsepõlve Kiiskilät Viiburi lahe ääres, kirjeldab Aino Kallas oma romaanis «Katinka Rabe. Ühe lapse romaan».

Aino on sündinud Krohn ja Krohnide (Rabede) suguvõsa on suur ja uhke, saksa päritolu, laiali mööda Euroopat. Suguvõsa lapsed peredega kogunevad suviti mõisa, mida valitsevad Mummuli ja Grosspapa.