JUHTKIRI ⟩ Rahaliselt üle jõu käiv reform

Päeva karikatuur. 6. veebruar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Sotsiaalministeerium läks hooldekoduteenuse hinnakasvu ennustades tugevasti alt.
• Ehkki hooldekodukoht on kallinenud, on see muutunud inimesele soodsamaks.
• Ei saa öelda, et reform oleks täiesti ebaõnnestunud.

Hooldekodude reformist kirjutasime 2023. aasta detsembris juhtkirjas järgmist: «Reformil on kindlasti olnud kiiduväärseid tulemusi: hooldekodutöötajate palgad on tõusnud ja hooldekodukohti on juurde tulnud. Aga reformi kavandajad on nõudluse kasvu täiesti valesti hinnanud ja neil ei ole seda raha, mida see reform vajab.»

Nüüd, enam kui aasta hiljem võiksime seda kirjutada taas. Kolmapäeval avalikustatud riigikontrolli auditis seisab, et eesmärk tagada Eesti inimestele hooldekodukoht keskmise pensioni eest on paraku kaugenemas. Ilmselt tuleb avalikkusele ausalt öelda, et seda eesmärki ei ole lisarahata võimalik saavutada, kuid praeguses majandus- ja julgeolekuolukorras pole ei valitsusel ega ammugi omavalitsustel vajalikku raha kusagilt võtta.

Rahapuuduse põhjus on vahepeal tõusnud teenusehind. Mõnes mõttes on olnud tegemist paratamatusega, sest elu ongi läinud kallimaks ning oleme kogenud viimastel aastatel märkimisväärset inflatsiooni. Täielikult ei saa küll välistada ka võimalust, et hooldekodude omanikud on hinda tõstnud, kuuldes omavalitsuste lubadust inimese pensioni suuruse ja hooldekodukoha maksumuse vahe kinni maksta. Konkreetsemalt, omavalitsused on lubanud hüvitada hooldekodude personalikulud.

Teisalt, me ei taha ka riiklikult reguleeritud hooldekodude hinnastamise süsteemi, mis tõenäoliselt viiks teenuse kvaliteedi halvenemiseni ning kohtade nappuseni, mis tähendaks taas nõukogudeaegse olukorra naasmist, kui hooldekodusse sai üksnes tutvuste kaudu.

Siinkohal kordab Postimees reformi positiivset mõju. Hooldekodudes on umbes viie protsendi võrra rohkem kohti ning samuti on suurenenud hooldustöötajate arv, seda 15 protsendi võrra. See tähendab, et hooldustöötajaid on hooldatavate kohta rohkem kui aasta tagasi.

Sotsiaalministeeriumi altminek hooldekoduteenuse kallinemise prognoosiga on riigikontrolli hinnangul avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast murettekitav.

Ning ehkki hooldekodukoht on kallinenud, on see muutunud inimesele soodsamaks. Kui enne reformi maksid inimesed hooldekoduteenuse kogukulust kinni 78 protsenti, siis eelmisel aastal tuli neil sotsiaalministeeriumi hinnangul kohamaksumuse kogukulust ise maksta umbes pool.

Seega ei saa me öelda, et reform oleks täiesti ebaõnnestunud, ehkki on selge, et väljakäidud eesmärki pole lähitulevikus võimalik saavutada. Ilmselt tuleb varuda kannatust ning loota, et konkurents hakkab hooldekodude tegevust üha paremini reguleerima, mis pidurdaks hinnatõusu.

Negatiivsena tuleb riigikontrolli auditist välja tuua aga tähelepanek, et sotsiaalministeerium läks hinnakasvu ennustades tugevasti alt. Ministeerium eeldas, et peale reformi kallineb hooldekoduteenus keskmiselt kolm protsenti aastas. Tegelikult on vahemikus septembrist 2023 kuni juulini 2024 hinda tõstnud kolm neljandikku teenusepakkujaist ning keskmine hinnatõus on olnud 15 protsenti. Nagu ütleb riigikontroll, on see avaliku sektori kulude juhtimise seisukohast murettekitav, ning sellega saab üksnes nõustuda.