JEVGENI KRIŠTAFOVITŠ ⟩ Eesti põhiseadus ei kaitse suhteid terroristliku usuühinguga

Jevgeni Krištafovitš, jurist, kodanikuaktivist. Foto: Jaan Vanaaseme

Üleskutset vähemalt natuke Jumalat karta ei tohiks pidada Eesti Vabariigi põhiseaduse artikliga 40 tagatud usuvabaduse õiguse rikkumiseks. See on minu arvamus, mis põhineb kristliku õpetuse teoloogilisel analüüsil. Olen veendunud, et Kristus ei soosinud rahulike elanike genotsiidi ega naiste, laste ja vanurite tapmist, kirjutab jurist Jevgeni Krištafovitš (Reformierakond).

Kui keegi usub vastupidist ja palvetab džihaadi eest, siis on tõsi, et põhiseadus, erinevalt moraalist, sellist usku ei keela. Kuid niisuguste veendumuste avalik levitamine on vastuolus mitmete põhiseaduse garantiidega.

Õiguslikust seisukohast on olukord palju selgem: ükski demokraatliku riigi põhiseadus ei kaitse sõda, vägivalda ja genotsiidi propageerivate organisatsioonide tegevust, vaid kohustab seadusandjat ja õiguskaitseorganeid selgesõnaliselt takistama sellist tegevust kõigi olemasolevate vahenditega, tagades avaliku julgeoleku ja rahu laiemas mõttes.