FOTO: Urmas Nemvalts

Logisev e-tervise süsteem õõnestab kogu e-riigi usaldusväärsust

Alles see oli, kui meditsiiniasutuse registratuuris torgati patsiendile kaenla alla pappkaust, mis ühe arsti juurest teise juurde liikudes üha tüsedamaks muutus. Kuid tempokalt arenenud infotehnoloogia on ümber kujundanud ka inimeste mõtteviisi.

Ajal, mil saame sekunditega otsida teavet ning paljundada seda vajadusel kõikjale ja kiiresti, tundub justkui ilmvõimatu olukord, kus ühe raviarsti juurest teise juurde minnes selgub, et vajalikud andmed puuduvad. Ometi on see sageli endiselt nii.

See tähendab, et kolm aastat tagasi käima lükatud digilugu, mis ideaalis peaks välistama olukorra, kus patsient ilmub arsti juurde nii-öelda valge lehena, pole ikka sellises vormis, nagu ta olla võiks. See toob patsiendile ebamugavusi ega tõhusta vajalikul määral ka meditsiinisüsteemi tervikuna.

Suur aktiivsus e-rahvaküsitlusel tõestas, et inimesed on igas mõttes valmis aktiivselt veebiteenuseid kasutama. Inimestele, kes on harjunud asju ajama tänapäevaste vahenditega, tekitab paberitega ringi jooksmine üksnes asjatut segadust ja meelehärmi. Sellest tingitud stress pluss lihtsalt rikutud tuju õõnestavad e-tervise usaldusväärsust ning töötavad vastu ka määratud ravile.

Suhtumises digiloosse on oluline koht turvalisusel. Tahame ju olla kindlad, et terviseandmeid uuringutulemustest diagnoosideni ei kuritarvitataks. Et ligipääs oleks ainult neil, kel seda tõepoolest vaja, ning muidugi patsiendil endal, lisaks loomulikult võimalus kontrollida, kes ja millal andmebaasi päringu tegi. Sellesse on süsteemi loojad kõvasti panustanud ja tundub, et üks esialgu kõige enam kahtlusi tekitanud mure on ületatud.

Mis siis ikkagi pidurdab digiloo arengut? Tegurid võivad olla erinevad. Näiteks see, et digilugu ei täiendata ühtlaselt: ühed meedikud näevad materjali sisestamisega rohkem vaeva kui teised. Osa arstide meelest on süsteem liiga aeganõudev, kohmakas ja aeglane. Infosüsteem ise töötab viivitusega – inimene võib juba ammu olla haiglast kodus, kui andmed digilukku alles laekuvad. Pika ninaga jäävad tihti perearstid, kes peaksid saama täpset ja adekvaatset teavet, milliste arstide juures milliseid uuringuid on tehtud.

Samas mõjutab digilugu ka meditsiiniasutustevaheline konkurents ja haige-patsiendi suhte muutumine partnerlussuhtest üha enam kliendisuhteks. Selle tulemusena paistab, et osa haiglaid tahab muuta patsiendi koos tema uuringuandmetega justkui enda isiklikuks omandiks.

Ühest küljest pole digiloo käivitumisest veel kuigi palju aega kulunud, samas võiks siiski juba nõuda tulemusi. Seda enam, et e-tervise tegevuskava on Euroopa Komisjonilt kiita saanud. Avalikkuse ette jõudnud probleemide kitsaskohad kipuvad korduma, mistõttu ei tohiks olla keeruline neist võitu saada.