JUHTKIRI ⟩ Tollisõja avapaugud

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Tollitariifid muudavad suhted USAga keeruliseks.
• Euroopas on erinevaid vaateid võimalikele tariifidele.
• Eesti tarbijad kaotaksid Trumpi majanduspoliitikast.

Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi otsus kehtestada tollitariifid Kanadale, Mehhikole ja Hiinale signaliseerib taas globaliseerumisajastu lõppu. Võimalike USA tollitariifide korral Euroopa Liidule tuleb otsida uusi võimalusi.

Juba COVID-19 ajal sai selgeks, et senine globaliseerumisprotsess on peatunud, kui seni riike teenindanud tarneahelad läbi lõigati ja mitmed riigid pidid hakkama valmistama tooteid, mida nad olid siiani importinud. Nüüdsed Trumpi tollitariifid on järjekordne samm siseturu tugevdamise suunas.

Nädalavahetusel teatas Trump 25-protsendiliste tariifide kehtestamisest oma naaberriikidele Mehhikole ja Kanadale. Hiina importkaupadele kehtestati 10-protsendiline tariif.

Kui Hiinale kehtestatud tollitariifid on arusaadavamad, sest Hiina ei mängi maailmaturul ammu ausat mängu, siis Mehhiko ja Kanadaga on asjalood keerulisemad. Kumbki riik teatas juba ka vastumeetmete rakendamisest, kuid hilisemate teadete järgi tegid USA ja Mehhiko tollisõjas pausi.

Kuid Eestit puudutab küsimus, kas Trump kehtestab tollitariifid ka Euroopa Liidule. Teatavasti on väliskaubanduspoliitika, sh tollid, täiesti Euroopa Komisjoni, mitte liikmesriikide pädevuses. Euroopa liidrid on juba vastavale võimalusele ka reageerinud.

USA tollitariifide kehtestudes Euroopa Liidule võib eeldada, et mitmed kaubad kallinevad. Pealegi ei aitaks tariifid kuidagi kaasa ELi majanduse elavdamisele, kui mitmed liikmesriigid maadlevad majandussurutise ja inimeste rahulolematusega.

Tasub tähele panna, et reageeringud on olnud erinevad – nii on Euroopa Komisjoni poolelt öelnud Kaja Kallas, et EL on valmis vastama omapoolsete sammudega. Ent näiteks Soome peaminister Petteri Orpo on rõhutanud läbirääkimiste vajalikkust USAga; Leedu president Gitanas Nausėda on kõnelenud aga positiivsest agendast suhetes USAga. On selge, et hetkel, mil USA kehtestab ELile tollitariifid, ei ole see enam puhttehniline küsimus, millega tegeleb Euroopa Komisjon, vaid see kannab ka poliitilist iseloomu. Seda sellepärast, et ka Trump ise kasutab tariife oma poliitika läbisurumise vahendina, kui silmas pidada näiteks ameeriklaste tariifide kehtestamise ähvardusi Colombiale, et see võtaks tagasi oma illegaalsed immigrandid.

USA tollitariifide kehtestudes Euroopa Liidule võib eeldada, et mitmed kaubad kallinevad. Pealegi ei aitaks tariifid kuidagi kaasa ELi majanduse elavdamisele, kui mitmed liikmesriigid maadlevad majandussurutise ja inimeste rahulolematusega. Eesti tarbijate seisukohalt ei oleks USA tariifid muidugi hea variant, sestap tuleb loota, et ELi ja USA kaubandussõda jääb olemata. Võibolla saab ELi puhul rääkida ka uutest võimalustest, kui silmas pidada mullu sõlmitud Mercosuri vabakaubanduslepingut ELi ja mitme Lõuna-Ameerika riigi vahel.

Praegu on muidugi vara öelda, kas Trumpi kehtestatud tollitariifid õigustavad end ehk kas USA siseturg neist võidab. Kui Trumpi administratsioon teeb mingil ajal kokkuvõtteid tariifide mõttekusest ja leiab need olevat olnud positiivsed, võime olla enam-vähem kindlad, et kaubandussõda maailmas jätkub.