JUHTKIRI ⟩ Meie riigi südametunnistus

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

Pühapäeval möödus 105 aastat päevast, mil Eesti ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Tartu rahu, mis on jätkuvalt Eesti iseseisvuse üheks nurgakiviks.

Tartu rahu on nimetatud ka Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks – tagas ju tunnustus Nõukogude Venemaalt ja sõja lõppemine, et Eesti sai hakata rajama 1918. aastal välja kuulutatud iseseisvusele ka reaalset vundamenti. Diplomaatiliselt polnud eraldi rahulepingu sõlmimine Nõukogude Venemaaga Eestile lihtne, sest lääneliitlased soovisid survestada nõukogulasi ühisrindena. Ometi oli selge, et Eesti oli toonud Vabadussõjas juba niigi palju ohvreid ja sõja jätkumine oleks hukkunute hulka veelgi suurendanud. Pealegi oli Vene kodusõja Tartu rahu sõlmimise ajaks sisuliselt võitnud Punaarmee hulga tugevam kui Vabadussõja algul – hetk rahu sõlmimiseks tuli ära kasutada.

Tartu rahu sõlmimine osutus õigeks otsuseks – rahulepingule järgnenud 20 iseseisvusaasta jooksul ehitati üles Eesti Vabariik. Paraku teame nüüd, et Nõukogude Venemaa ja hilisem Nõukogude Liit ei pidanud kinni rahvusvahelistest lepingutest. Ehkki Nõukogude Venemaa oli tunnustanud Tartu rahuga Eesti iseseisvust, okupeeris Nõukogude Liit Eesti 1940. aastal.