Üks kuuldud lugu endiste aegade tavade žanrist oli lugu admirali tunnist, mille rääkis mulle vanaonu Gleb von Malsch siis, kui külastasin teda Saksamaal Essenis, kuhu pääsesin NSVList 1988. aasta suvel. Vanaonu isa Leonid von Malsch (sündinud Rakveres 12.12.1892) oli õppinud viis aastat Revali Aleksandri gümnaasiumis ning seejärel Kiievi II sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis keiserlikus armees ja osales selle ridades, võideldes I maailmasõjas.
Rindeohvitserina teenis ta selles sõjas välja Püha Anna IV ja III järgu teeneteristid ning Püha Stanislavi III ja II järgu teeneteristid mõõkade ja lintidega. 1. detsembril 1918. aastal astus ta teenistusse Eesti Rahvaväkke. 1919. aastal teenis ta Soomusrongide Tagavarapataljonis alamleitnandina. Erru läks ta 17. juunil 1920. aastal. Samal aastal sai vanaonu isa Eesti Wabariigi isikutunnistuse nr. 7594. 1923. aastal annetati talle Eesti vabadussõja mälestusmedal. 1939. aasta 25. oktoobril lahkus Leonid von Malsch Eestist ümberasuja kaardiga nr. 3119. Tema teenistus Wehrmachti ridades leitnandi auastmes lõppes 19. detsembril 1943. aastal Smolenski all, kui ta langes, võideldes punavägedega.