ARVI HAMBURG ⟩ Elektrisüsteemi veebruaripööre – kas tuled kustuvad?

Pihkva-Tartu kõrgepingeliin Eesti-Vene piiri kohal. Pildil ei ole piiririba näha, milleni on maad sadakond meetrit. Eemal olevad mastid on juba Venemaa territooriumil. Foto: Arved Breidaks

Eesti ja kogu Balti riikide elektrisüsteem võrreldes teiste maadega on üsna väike ja pealegi veel defitsiitne. Balti riikide oma elektritoodang ei kata tarbimist, importelektri osakaal on viimastel aastatel pea 40 protsenti, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia energeetika komisjoni esimees Arvi Hamburg.

Pöörde-eelne seisund

Elektritootmise suurendamine, sooviga katta viie aasta pärast kogu aastatarbimise maht taastuvelektriga, nõuab investeeringuid elektrivõrgu tugevdamiseks ja ümberehitamiseks, pikaajalise salvestuse ning juhitavate elektrijaamade rajamiseks. Ilmastikust sõltuva tuule- ja päikeseelektriga küllastunud elektrisüsteemis tootmise ja tarbimise erinevad graafikud tuleb lisameetmetega kokku viia. Pooltoode tuleb lõpuni ja tarbijale kasutuskõlblikuks teha ning kohale viia. Tasakaalustamiseks vajame võrreldes suure elektrisüsteemiga proportsionaalselt rohkem reserve, paindlikke süsteemiteenuseid ja treenitud juhtimisoskust.