TOOMAS ALATALU ⟩ Putin kiidab ja kordab Stalinit

Toomas Alatalu Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Kui I maailmasõja vallandumise käivitas impeeriumite võitlus maade ja mõju pärast Balkani poolsaarel, siis II maailmasõja eel olid jagamisobjekti seisus Balti mere ja Musta mere vahelised piiririigid, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

II maailmasõja kulg osutus kaheetapiliseks, sest Molotovi-Ribbentropi pakti alusel algul koos Moskvaga maid ja rahvaid vallutanud Berliin otsustas 1941. aastal ka kamraadile kallale minna, seejärel tegi valearvestuse Jaapan ning tulemuseks sai maailmasõda totalitaarsete teljeriikide (Saksamaa, Itaalia, Jaapan jt) ja antifašistliku koalitsiooni vahel. Viimasesse kuulusid demokraatlikud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, ent ka punatotalitaarne NSV Liit.

Juba ühise sõjapidamise esimesed kuud kinnitasid, et kallaletungi olukorras võib edumeelne suurriik oma eksistentsi säilimise nimel olla nõus isegi koos eilse vastasega okupeerima kolmandaid riike. Suurriigid on suurriigid ja kui London taunis 1939–41. aastail Moskvat ja Berliini väikeriikide okupeerimise eest, siis augustis 1941 tegi ta sama kahasse Moskvaga, kui eelnevalt kaheks tsooniks jagatud Iraani sisenesid Nõukogude ja Briti armeed. Selge see, et oli vaja Saksamaad ennetada, ent jätkamist leidis ka suurriikide klassikaline käitumismall kolmandate riikide suhtes. Tuleb lisada, et vastav ühislepe nägi samas ette võõrvägede lahkumist Iraanist pool aastat pärast sõja lõppu, mis ka leidis täitmist.