JUHTKIRI ⟩ Eesti majanduse pahad päevad

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti on üks kolmest euroala riigist, kus majandus on neljandas kvartalis langenud.
• Praegu aga tõstab valitsus vaid makse. Sellise poliitika jätkudes on raske loota majanduskasvu.
• Postimees soovitab kärpida jõuliselt nii regulatsioone kui ka riigisektorit.

Eesti majandus ei suuda kuidagi langusest tõusta – peapõhjuseks on valitsuse suutmatus aru saada, kuidas tulevad Eestisse investeeringud ja kus Eesti asub.

Viimases kvartalis langes Eesti majandus 0,1 protsenti. Selle «saavutusega» on Eesti üks kolmest euroala riigist, kus majandus on neljandas kvartalis langenud.

Ettevõtja Guido Pärnits nendib laupäevases pikas intervjuus Postimehele, et investeeringute toetamises pole midagi häbiväärset. «Eestis on suhtumine, et ettevõtja tuli paluma, miks peaksime andma. Riik ei taha mõista, et investeering on ainuke, mis loob uusi töökohti. See arusaam on Eestis puudu,» ütleb ta.

Uued töökohad tähendavad ka uusi maksumaksjaid. Ehkki Pärnits toetab ka maksutõuse, räägib ta vajadusest mõelda läbi senine majanduse struktuur. Praegu aga tõstab valitsus vaid makse. On selge, et sellise poliitika jätkudes on raske loota majanduskasvu.

Probleemiks on asjaolu, et valitsusel pole plaani, kuidas lahendada teine pool võrrandist ehk küsimus, kust tuleb raha kaitsekulutuste kasvuks.​

Eesti alustas pärast taasiseseisvumist võimsate majandusreformidega, sest lääne investoritele oli vaja näidata, et vaatamata Venemaa lähedusele saab siin äri teha ja et lääne investoreid ja ettevõtjaid koheldakse võrdselt kohalikega. Eesti omandas Balti tiigri kuvandi, mis aitas kaasa välisinvestorite huvi kasvule Eesti vastu.

Nüüdseks on see kuvand ammu ajaloo prügikastis. Olgem ausad: polnud Eesti süü, et Venemaa alustas ligemale kolm aastat tagasi täiemahulist sõda Ukraina vastu. Ent kindlasti on valitsuse süü see, kuidas sõjale reageeriti. Probleemiks on asjaolu, et valitsusel pole plaani, kuidas lahendada küsimus, kust tuleb raha kaitsekulutuste kasvuks. Maksutõusud ja uued maksude pole selge vastus ja see on näidanud Eestit ka kui rinderiiki, mis otsib meeleheitlikult lahendusi muutunud olukorrale.

Asja ei tee paremaks ka see, et ülereguleeritud Euroopa Liidu majandus ei kipu eriti kasvama. Võrdluseks: USA majandus kasvas eelmisel aastal 2,3 protsenti. See arv ei tundu just väga suur, ometi on see üle 20 korra suurem Euroopa Liidu omast (0,1 protsenti). Vähikäiku teeb ka Saksamaa majandus, mis on olnud traditsiooniliselt Euroopa majandusvedur.

Võib ka öelda, et Euroopa Liit on lõpuks Eesti kätte saanud: aastaid kasvas Eesti majandus kordades rohkem kui ELi oma tervikuna. Praegu enam mitte. Aga me näeme, et ka Tallinn on läinud Brüsseli teed, kus ettevõtluse ette on veeretatud igasuguseid regulatsioonide tõkkeid. Ja sel kombel kuuleme pidevalt nii Brüsselist kui ka Tallinnast, et on plaan ja majandus pöördub jälle tõusule. Viimased aastad on paraku näidanud, et ei pöördu ja et inimeste rahulolematus suureneb. Pole siis imestada, et inimesed ei kipu enam traditsiooniliste parteide poolt hääletama. Postimees soovitab kärpida jõuliselt nii regulatsioone kui ka riigisektorit, siis võime loota tulevikus ka paremaid päevi.