Väide, et see DeepSeeki vidin on oluliselt odavam ja sinna on kulutatud märkimisväärselt vähem kiipide tööaega kui paljude läänes kasutatavate OpenAI, Google või Anthropicu keelemudelite (tehisarude) loomiseks, pani börsid ja tehnoloogiaettevõtete aktsiad langema. Ainuüksi kiibitootja Nvidia väärtuse kadu oli pea 600 miljardit dollarit. Olgu öeldud, et USA veab Hiinast sisse «vaid» vähem kui 500 miljardit dollari väärtuses kaupu aastas. Digitaalne kaubandussõda on võtmas enneolematuid mõõtmeid ja kasutusse tulevad eriskummalisemadki sõjakavalused.
DeepSeeki taga on 1985. aastal Guangdongi provintsis sündinud Liang Wenfeng, kes on selle firma asutaja ja tegevjuht. Ta õppis Zhejiang Ülikoolis elektroonikat, keskendudes arvutinägemisele ja tehisintellekti rakendustele finantssektoris. 2015. aastal asutas ta koos kaaslastega kvantitatiivse riskifondi High-Flyer Quantitative Investment Management, mis kasutas masinõpet ja tehisintellekti finantsturgude analüüsimiseks ja investeerimisstrateegiate loomiseks. Tema Alma Mater‘i linnakus kõrgub jätkuvalt Mao Zedongi monument, otsekui kinnitades Hiina ürgplaanide kestvust. Hiina maailm on siiski vanem kui Vene maailm ja kommunism on autoritaarsuse veidi teistsugune maitsevarjund. Keegi ei tea täna täpselt, kui palju on DeepSeekil kasutajaid Hiinas või muudes riikides. Lõks, millesse maailm näib olevat sisse tormanud, on DeepSeeki odavus, mis pani kõikuma lääne tehisarudesse investeerinute usu – sa püha püss, kui nemad saavad seal nii odavalt, siis miks meil see ikka väga kallis!?
/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/31/16626292t1h38e9.jpg)