JAREK KURNITSKI ⟩ Müüdid ja tegelikkus energiamajanduses

Eelmisel suvel hakkasid elektrit tootma Aidu tuulepargi 17 tuulikut, lisandumas on neid sinna veel 13. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Energiamajanduse arengukava eelnõu tekitas aasta lõpus tulise arutelu energiavarustuse pikast plaanist, milles koalitsioon sel nädalal kokkuleppele jõudis. Otsustatud toetusskeemid maismaa- ja meretuulele ning suuremahulisele salvestusele hüdropumpjaamaga tekitavad küsimuse, kas oleks olnud ka taskukohasemaid valikuid? Nii küsib akadeemik Jarek Kurnitski.

Kuigi plaan võib näida kiirustades tehtuna, on tegelikkuses sellega hiljaks jäädud vähemalt kümme aastat. Nimelt on Eesti lühikese ajaga muutunud elektri eksportijast elektri importijaks. Elektri tootmine on langenud viie aastaga üle kahe korra: aastatel 2016–2018 toodeti elektrit 10–11 teravatt-tundi (TWh) aastas, kuid 2023 kõigest 4,9 ja 2024 5,1 TWh.

Elektri lõpptarbimine on olnud pikka aega 8–8,5 TWh ja langes mullu majanduse jahtudes isegi 7,9 TWh-ni. Nii tahabki eelnõu kolmekordistada elektri tootmist 14,2 TWh tasemele juba 2030. aastaks, et Eesti saaks taas elektri eksportijaks. Koalitsiooni kokkuleppe järgi piisab ka natuke vähemast, sest tarbimisprognoosi tõmmati oluliselt alla.