:format(webp)/nginx/o/2025/01/30/16623791t1hdf05.png)
Aastakümneid hiljem Eno Raua reisikirja üle lugedes on tore nuputada, miks seda üldse on lasteraamatuna välja pakutud, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.
Aastakümneid hiljem Eno Raua reisikirja üle lugedes on tore nuputada, miks seda üldse on lasteraamatuna välja pakutud, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.
Eno Raua «Põdrasõit» (1965) jõudis minuni, kui olin 7-aastane, juba üsna ladus ja kogenud lugeja. Ehkki reisikiri algab kahe täiskasvanu omavahelisest kõnelusest – kunstnik Ants Viidalepp ja kirjanik, kes nimetavad teineteist doktoriks ja kapteniks – tundsin end täiesti kaasatuna, olin algava seikluse osaline.