:format(webp)/nginx/o/2025/01/30/16623791t1hdf05.png)
Aastakümneid hiljem Eno Raua reisikirja üle lugedes on tore nuputada, miks seda üldse on lasteraamatuna välja pakutud, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.
Eno Raua «Põdrasõit» (1965) jõudis minuni, kui olin 7-aastane, juba üsna ladus ja kogenud lugeja. Ehkki reisikiri algab kahe täiskasvanu omavahelisest kõnelusest – kunstnik Ants Viidalepp ja kirjanik, kes nimetavad teineteist doktoriks ja kapteniks – tundsin end täiesti kaasatuna, olin algava seikluse osaline.