Viktor Jerofejev ⟩ Mis on venelasele hea, on sakslasele surm

Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Venemaa president Vladimir Putin pärast nende viimast kohtumist Kremlis 20. augustil 2021. Foto: Alexander Zemlianichenko/Pool via REUTERS

Vene-saksa suhted on ajalooliselt alati põhinenud iseendaga vastuolul – see tähendab, et neid ei tohiks olla, aga nad on, kirjutab kirjanik Viktor Jerofejev.

Saksamaa kantsleril, kes valitses riiki 16 aastat, oli väga soe ja meeldiv peopesa – nagu pirukas. Surusin tal kätt tükk aega enne sõda Moskvas Povarskaja tänaval Saksa suursaadiku kaunis residentsis toimunud vastuvõtul.

Vastuvõtul oli väga palju rahvast, peamiselt sakslased, ja tunda andis eksklusiivne kõrgemate ametnike kummardamise õhkkond (mitte küll nii ebameeldiv nagu vene ametnike seltskonnas), kus kõik olid pidulikult riides, reinveiniga täidetud pokaalid käes, ja tundsid end õnnelikuna, et said olla temaga samas ruumis. Tema riigi kogenud diplomaadid korraldasid meie tête-à-tête kohtumise nii, et see oli omamoodi poolametliku, et mitte öelda eraviisilise iseloomuga.