JAAK MADISON ⟩ Euroopalt tuleb nõuda piiriehituse rahastamist

Eesti-Vene piir. Pilt on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

2024. aasta lõpus ametisse astunud Euroopa Komisjon näib mõistvat Venemaalt lähtuvate hübriidrünnakute ohtu, aga mõistmisest üksi ei piisa. Euroliidu juhte on vaja survestada tegudele, kirjutab Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison (Keskerakond).

Öeldakse, et suured laevad pööravad aeglaselt... Euroopa Liit on laev, mis pöörab veelgi aeglasemalt! Juba aasta tagasi, 2023. aasta veebruaris kutsus Euroopa Ülemkogu (ehk 27 ELi liikmesriigi valitsusjuhid koos Euroopa Komisjoni presidendiga) Euroopa Komisjoni üles kohe mobiliseerima märkimisväärseid ELi rahalisi vahendeid ja ressursse, et aidata liikmesriikidel tugevdada oma piirikaitsevõimekust ja infrastruktuuri. Seejuures küsis enamik liikmesriike ELi rahastust just nimelt füüsiliste piiritõkete rajamiseks, sest ilma nendeta on keeruline kontrollida inimeste liikumist üle Euroopa välispiiride.

Kuidas reageeris abipalvele Euroopa Liidu tegevjuhtkond? Euroopa Komisjon asus seisukohale, et ELi vahenditest rahastatakse küll infrastruktuuri, mobiilseid ja statsionaarseid üksusi, piirijälgimissüsteeme ja -seadmeid, piiriületuspunktide renoveerimist ja IT-süsteeme, aga mitte piiritarade ehitamist. Teisisõnu, vaatamata olukorrale, kus Venemaa ja Valgevene kasutavad migrante hübriidrelvana ning mitmel pool Euroopas koormavad immigrandid Euroopa riikide varjupaiga- ja sotsiaalsüsteeme, ei ole komisjon seni toetanud tõkete rajamist ELi välispiiridele.