MAARJA VAINO ⟩ Teisest kultuuriruumist mõtete kopeerimine on meie kultuuris aina hullem probleem

Maarja Vaino Foto: Mihkel Maripuu

30. jaanuaril kuulutatakse eesti kirjanduse päeval välja eesti raamatu aasta. Küllap pööratakse sellega seonduvalt rohkem kui seni tähelepanu ka raamatukultuurile ja eesti kirjandusele ning tehakse terve hulk armsaid ja julgustavaid lugusid inimestest, kes palju loevad ja raamatuid armastavaid. Selliseid toredaid inimesi õnneks ongi veel omajagu ja on igati õige, et neid püünele tõstetakse, kirjutab kolumnist Maarja Vaino.

Ent medali ilusamast poolest ei maksa end lasta ära petta. Siinsamas Postimehe veergudel ilmus äsja pikem intervjuu Tauno Vahteriga, kelle sõnul noorsookirjandust enam eesti keelde ei tõlgita, sest noored loevad seda inglise keeles. Samuti on aja jooksul kordades vähenenud raamatute tiraažid ning lugejate hulgas on aina vähem mehi.

Mäletan, kuidas aastate eest ajasime juttu Hollandi kirjandusmuuseumi direktoriga, kes ütles, et 90 protsenti nende külastajatest on lapsed (neil on ka ulatuslik lastekirjanduse ekspositsioon, «Laste raamatumuuseum» ). Ning vaid umbes 10 protsenti moodustavad täiskasvanud. Arutasime toona, et see on arusaamatu: lapsed loevad, käivad muuseumis, siis tuleb teismeiga peale ning täiskasvanuna jõuab nendest lastest-lugejatest vaid umbes 10 protsenti uuesti kirjanduse (või siis täpsemalt: kirjandusmuuseumi) juurde tagasi.