JUHTKIRI ⟩ Tehisaru, sedakorda kommunistlik

Päeva karikatuur. 29. jaanuar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Šokk, et kas tõesti saab tehisaru luua nii odavalt ja energiasäästlikult, raputas investoreid.
• Hiina uus tehisaru on üsna hea, kuid seda kasutades lähetate andmeid kommunistlikusse impeeriumisse.
• Me ei tea kindlalt, kas kõik tehnoloogilised väited hiinlaste innovatsiooni kohta on ikkagi tõsi.

Justkui pimedast koopast või müütilisest kuningas Saalomoni kaevandusest on ilmunud tehisarudest niigi pungil maailma veel üks: Hiina päritolu DeepSeek (süvaotsija). Kuuldavasti kasutab see kunstmõistus lääne analoogidest paremat algoritmi ja oluliselt väiksemat arvu protsessoreid.

Kõigil, kes tahavad, on olnud võimalik seda ka kontrollida. Eesti keelgi on Hiina tehisarul paremini suus ja kirjas kui nii mõnelgi Eestis pool sajandit elanud ja ikka veel umbkeelsel inimesel.

Šokk, et kas tõesti saab kunstmõistust luua nii odavalt ja energiasäästlikult, pani investoreid küsima, kuidas on kasutatud meie kümneid miljardeid, mis on rännanud arvukate tehisarude õpetamisse ja Nvidia (USA juhtiva tehisaru arendaja) toodetud protsessorite ostmisse. Vastuseid saamata läksid börsid langusse ja tehisaruäride väärtus kukkus päevaga 1000 miljardi dollari jagu. Seda on topelt rohkem, kui Donald Trump lubas tehisaru imeprojektile Stargate hooandmiseks, kindlustamaks USA ainuvõimu selles vallas.

Teema on oluline, sest tehisaruta ei saa varsti enam midagi teha – selle järele janunevad tööstusrobotid ja teistpidi ka tapamasinad. Kui 19. sajandil määras lääneriikide võimu Hiina üle laevastikukahurite teras (ja et kahurid olid keeratavad), siis 21. sajandil võib Hiina võimu lääneriikide üle määrata tehisaru teravus.

Ehkki Hiina uus tehisaru ongi üsna hea, peame silmas pidama, et seda kasutades lähetate täiesti vabatahtlikult andmeid kommunistlikusse impeeriumisse – ja maksate selle eest veel pealegi. Muide, DeepSeeki meelest kuulub Taiwan juba Hiinale.

DeepSeek on küll tähelepanuvääne, aga Postimees ei soovita seda siiski arvutisse tõmmata ega torkima ja kasutama minna.

Pealegi me ei tea kindlalt, kas kõik tehnoloogilised väited hiinlaste innovatsiooni kohta tehisarumaailmas vastavad tõele. Väidetavalt on imeasi käivitatud mõne tuhande protsessori peal – kuid võib-olla kasutavad hiinlased arvutite variparke teistes Aasia riikides, näiteks Singapuris.

Praeguseks on juba üksjagu neid, kes on DeepSeeki oma arvutisse lasknud kontrollimaks, kas see on tõesti nii hea, kui räägitakse. Aga stopp! Brauseris töötav DeepSeek, nagu on tänaseks teada, jälgib agaralt, mida uudishimulik kasutaja arvuti klaviatuuriga teeb. Nii nagu on põhjust arvata, et Hiina odavad (elektri)autod on ühtlasi meie igapäevaelu järele nuhkivad seadmed, on sedasama ilmselt ka DeepSeek.

DeepSeek on küll tähelepanuvääne, aga Postimees ei soovita seda siiski arvutisse tõmmata ega torkima ja kasutama minna. Digitaalne maailmasõda ei käi mitte üksnes üle meie peade ja merekaableid katkestades, vaid selle ohvriks võime langeda ka meie ise oma andmetega. Siin tuleb ettevaatlik ja arukalt ettenägelik olla. Nüüdisaegsed lõksudki on muutunud keerukamaks kui pelk juustutükk lihtsa vedrupäästiku küljes. Aga juust on ikka see, mis meelitab – praegusel juhul mänguline tehisaru, mis pealegi räägib üsna hästi eesti keelt.