JUHTKIRI ⟩ Vajame isiklikku eeskuju

Päeva karikatuur, 27. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad automaatselt.
• Palju selle peatamisega ei säästa.
• Kuid riigijuhid peaks eeskuju näitama.

Kõrgemate riigiteenistujate palk ei tohiks majanduslanguse ajal tõusta.

Nagu pensionid, on Eestis indekseeritud ka kõrgemate riigiteenistujate palgad ja need tõusevad alates 1. aprillist. 80 protsendi palgatõusu aluseks võetakse eelnenud aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastakasv, ülejäänud viiendiku aluseks on tarbijahinnaindeksi aastakasv.

Mullu kasvas sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 6,19 protsenti võrreldes üle-eelmise aastaga, tarbijahinnaindeks suurenes aga 3,5 protsenti. Lihtne arvutustehe näitab, et nii pensionite kui ka kõrgemate riigiteenistujate palkade kasv peaks seega olema 5,65 protsenti. Ülemöödunud detsembris otsustas siiski valitsus teatud riigiteenistujate palgakasvu osaliselt edasi lükata kuni 2028. aastani. Nende palgatõus on seniajani poole indeksi võrra, 2028. aastal lisandub aga ka vahepeal «saamata jäänud» palgatõus.

Nii hakkavad president Alar Karis, riigikogu esimees Lauri Hussar ja riigikohtu esimees Villu Kõve aprillist saama kuus 9720 eurot palka. Peaminister Kristen Michali palgatõus on aga madalam ja tema saab aprillist 9007 euro suurust kuupalka.

Palju Eesti tööinimesi peab leppima lihtsalt väikesema sissetulekuga, kuid niigi hästi teenivad kõrgemad riigipalgalised ei märka oma rahakotis maksutõusu üldse.

Lisaks peaministrile lükkas valitsuse tunamullune otsus osaliselt edasi ka ministrite, riigikohtu liikmete, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgatõusu. Tasub aga eraldi rõhutada: see palgatõus ei jää ära, vaid ainult lükkub edasi 2028. aastani.

Selline palgatõus pole majanduslanguse ja maksutõusude ajal eetiline. Palju Eesti tööinimesi peab leppima lihtsalt väikesema sissetulekuga, kuid niigi hästi teenivad kõrgemad riigipalgalised ei märka oma rahakotis maksutõusu üldse.

Viisakas oleks palkade indekseerimine külmutada, kuni on selge, et majanduslangus on tõepoolest läbi. Sellest, et mullu kolmandas kvartalis SKT võrreldes teise kvartaliga ei muutunud, jääb mõistagi väheks. Majandus peaks olema selgelt kasvurajale naasnud.

Loomulikult, palkade indekseerimise külmutamisega riigieelarve kogumahtu arvestades suuremat kokku ei hoia, kuid riigijuhid peaksid siiski teistele isiklikku eeskuju näitama.