Loomulikult üritavad võimu kaotanud midagi oma poliitikatest päästa ja nende juristid kribivad pabereid, ent kuna maailm kubiseb kriisidest ja sõdadest, on suurem osa ilmakodanikest varsti pigem rahul sellega, et jälle on võimul mees, kes otsustab ja tegutseb, mitte ei heieta ega targuta lõpmatuseni. Kuivõrd õigesti, kuivõrd valesti ta midagi teeb, näitab aeg, aga eks tema tegude vaagijad tea sedagi, milliste valedega ja oma tasku täitmisega on kõik teised senised ja praegused võimurid tegutsenud.
Kriiside suur voorus on aga alati olnud selles, et ta võtab kogu poliitika tegemise alasti. Tempo läheb lihtsalt nii kõrgeks, et teavitatakse kõigest ning ei jõuta vormistada 75-aastaseid avaldamiskeelde ega juurutada uusi poliitkorrektseid väljendeid.