ANDRES NOODLA ⟩ Energiatõhususe regulatsioon moonutab tegelikkust ja töötab endale vastu

Kliimaministeeriumi kinnitusel annab energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ka ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu ja vähendab seega korteriomanike kommunaalarveid. Illustratiivne foto. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Energiatõhususe nõuded peavad olema objektiivsed. Praegused seda ei ole, kirjutab energeetik Andres Noodla.

Hoone omanikel ja ühiskonnal on ühine huvi, et hoonete kütteks-jahutuseks ning tehnosüsteemide tööks kulub vähem põlevkütust-energiat ehk hoonete kasutus on energiatõhus ning väiksema kahjuliku mõjuga keskkonnale. Kütteks-jahutuseks kulunud kütus-energia on olemuselt (rahaline) kadu ning selle kokkuhoiu võrra muutub ühiskond rikkamaks. Hoonete energiatõhususe saavutamine peab olema ka kulutõhus. Mingil põhjusel on kulutõhususe nõue Eesti seadustest välja jäetud.

Põhjendatud on omaniku omandi, hoone, kasutamisele (ehitamisele) riigi seatud piirangud energiatõhususe miinimumnõuete näol. Vajalik on ka hoonete objektiivne klassifitseerimine, lähtuvalt tõhusast energia kasutusest mikrokliima tagamisel hoones. Kuid need nõuded peavad olema objektiivsed, teenides ühtset eesmärki – kasutada tõhusalt kõiki energia tootmise investeeringuid ja kogu toodetud energiat nii, et keskkonna saaste oleks võimalikult väike.