Valimised öeldakse olevat demokraatia pidupäev. Ent demokraatia enda mõiste on viimastel aastakümnetel ebamääraseks ja ebakvaliteetsemaks muutunud ning valitavate kogude usaldusväärsus langenud.
Rahvusliku meelelaadiga kodanikud seovad demokraatia selgemalt kodanike valikuga ja näevad demokraatia kvaliteedi languse põhjusena riikide suveräänsuse allakäiku. Valimised küll toimuvad, kuid neil ei ole olulist mõju. Võimukad, otsuseid langetavad isikud või isikute rühmad võivad asuda kaugel ja mitte hoolida paigast, kus nende otsused reaalselt mõjuvad. Osalt on see paratamatu, sest üleilmastumise tingimustes on riigi valitsemisjõud territoriaalselt piiratud, kuid protsessid, mida riik peab juhtima, näiteks kultuuri- ja rahapoliitika, ning probleemid, mida riik peab lahendama, näiteks turvalisus- ja keskkonnaprobleemid, on rohkem või vähem, õigemini üha rohkem globaalsed.
/nginx/o/2024/03/20/15957542t1h73e4.jpg)
/nginx/o/2020/07/29/13240296t1he89b.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/11/16538357t1he323.jpg)