Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

MARIKA LAURIK Eestlased peavad vastama lihtsale küsimusele: kas me soovime, et säiliks meie rahvusriik?

Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide haridustoimkonna juht Marika Laurik.
Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide haridustoimkonna juht Marika Laurik. Foto: Erakogu

Kui eestlastel on ükskõik, kes siin elavad, keda võimu juurde valivad, mis keeles räägivad ja millised kombed neil on, siis kõlbab praegune põhiseadus väga hästi. Kui päriselt tahetakse, et meie väike riik, habras eesti keel ja kultuur säiliksid, siis tuleb põhiseadust muuta ja jätta valimisõigus ainult eesti kodanikele, kirjutab Marika Laurik, Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide haridustoimkonna juht.

Paari parlamendierakonna juhtpoliitiku jutust jääb mulje, et nad pole tänaseni aru saanud, mis riigis nad elavad. Nad ise ongi elav tõestus, et on vaja kiiresti põhiseadus korda teha. Jutt karistamisest valimisõiguse äravõtmisega näitab, et meil on isegi kodanike hulgas selliseid inimesi, kellele Eesti riik on armulikult kodakondsuse kinkinud, kuid kes ei oska seda au vääriliselt hinnata ega ei austa eestlaste põhiseaduslikku õigust enesemääramiseks. Nemad peavad põhiseadust poliitiliseks võitlusväljaks sisserännanud valijate häälte nimel ja on võtnud riigikogu pantvangi.

Eestis elab 1. jaanuari 2024 seisuga eesti kodanikke 82 protsenti. Elanikest on 79 300 vene, 60 400 ukraina, 3000 valgevene ja 62 200 kodakondsuseta inimest, kokku on neid 205 000 ehk 15 protsenti elanikest, lisaks muude riikide kodanikud. Eestlaste osakaal väheneb: 2010. aastal oli eestlasi 69 protsenti, praegu on 67 protsenti. Venelasi, ukrainlasi ja valgevenelasi on kokku 27,4 protsenti.

Tagasi üles