SANDRA LAUR ⟩ Nelisada aastat normaalsuseni? Gaza vaherahu ootused ja reaalsus

Gaza elanike jaoks tähendab relvarahu küll otsese vägivalla lõppu, kuid neil puudub võimalus elada tavapärast elu. ÜRO hinnangul võtaks praeguste piirangute juures Gaza ülesehitamine 350 aastat. Ainuüksi varemete koristamiseks kuluks 17 aastat. Foto: OMAR AL-QATTAA / AFP / SCANPIX

Kas 19. jaanuaril jõustunud Iisraeli-Palestiina relvarahu kokkulepe on tõesti läbimurre või paus enne järgmist vägivallalainet? Nn kolmefaasiline leping sisaldab märkimisväärseid puudusi ja riske, kirjutab Sandra Laur (Keskerakond), London King's College'i rahvusvaheliste suhete tudeng.

Esiteks, leppe tekst on peaaegu sõna-sõnalt identne USA presidendi Joe Bideni 2024. aasta mais tehtud ettepanekuga. Ainsaks sisuliseks muudatuseks on Philadelphia koridor – 14 kilomeetri pikkune kindlustatud julgeolekuvöönd Gaza tsooni ja Egiptuse piiri ääres Gaza poolel –, kust Iisrael lubas lahkuda 50 päeva jooksul. Tekib küsimus, miks pidi mööduma kaheksa kuud ja hukkuma kümned tuhanded inimesed, enne kui jõuti samale järeldusele. Veelgi enam, ka pärast lepingu väljakuulutamist sõjategevus jätkus, esimese 24 tunni jooksul hukkus Iisraeli rünnakutes ligi sada inimest.

Teiseks, ehkki esimeses faasis on ette nähtud nii pantvangide vabastamine kui ka ajutine relvarahu ja tsiviilelanike tagasipöördumine, on lahtine, kuidas see tegelikkuses välja nägema hakkab. Gaza põhjaosa, kuhu palestiinlastel lubatakse naasta, on sisuliselt elamiskõlbmatu, mida tõendab ka 2014. aasta konfliktijärgse rekonstrueerimise ebaõnnestumine. Tänase hävingu ulatus on aga veelgi ulatuslikum. Fakt, et lepe on jaotatud kolmeks etapiks, mitte üheks terviklikuks kokkuleppeks, viitab võimalusele, et valitsus soovib säilitada manööverdamisruumi, et vältida hilisemate etappide täitmist.