VOLDEMAR TOMUSK ⟩ Kõrghariduse äri muserdab ülikooli olemust

Ülikoolides on sageli segamini läinud ideoloogia ja teadus. Palestiina-meelsed üliõpilased segavad meeleavaldusega Cambridge’i ülikooli lõpuaktuse protsessiooni novembris 2024. Foto: Martin Pope/Zuma Press/Scanpix

Kõrghariduse teadlik kokku tõmbamine ja ümberstruktureerimine on kindlasti vajalik, sest tuimalt edasi pressimine peletab eemale teadlased ning ka paljud taibukamad üliõpilaskandidaadid, kirjutab haridussotsioloog ja filosoof Voldemar Tomusk.

Kõrghariduses on viimastel aegadel palju ärevust. Ameerika Ühendriikides läheb juba iga nädal pankrotti üks kolledž. Briti ülikoolide keerulisest olukorrast ja pankrotiohust kirjutatakse lausa iga päev.

Praegused meeleolud ja muutused kõrghariduses on järsus kontrastis ootuste ja lootustega, mis valitsesid rahvusvahelises kõrghariduse asjatundjate kogukonnas 30 ja enam aastat tagasi – ajal, kui mina selle seltskonnaga ühinesin. Tookord eeldasid kõrghariduse juhid sektori piiramatut kasvu. Oodati, et üsna pea jätkavad pea kõik noored õpinguid kõrghariduses ning seejärel pöörduvad iga mõne aasta järel tagasi täiendõppeks. Kumbagi aga ei juhtunud.