AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Armastusest ja endaksjäämisest: «Ma armastasin sakslast»

A. H. Tammsaare «Ma armastasin sakslast» (1964), kujundanud Kadi Polli. Foto: Raamaturead

1935. aastal avaldatud romaanis on Tammsaare mures eestlaste traditsioonide ja eneseväärikuse puudumise pärast, kirjutab kirjandusteadlane Maarja Vaino.

Mis saab siis, kui arvad, et oled armunud naisesse, aga selgub, et armastad hoopis tema vanaisa?

A. H. Tammsaare «Ma armastasin sakslast» on kaasahaarav armastusromaan, kus klassikaline armukolmnurk on saanud väga ebatraditsioonilise vormi. Loo keskmes on üliõpilasest eesti noormees Oskar, kes armub baltisaksa neidu Erikasse. Pärast Eesti kuulutamist iseseisvaks vabariigiks on baltisakslased oma endise aristokraatliku positsiooni ühiskonnas kaotanud. Erika teenib leiba koduõpetajana eestlaste peres ning on majanduslikult kehval järjel. Oskar alustab Erikaga kergemeelset kurameerimist, kuid armub siis tütarlapsesse jäägitult.