JUHTKIRI ⟩ Kristen Michali lubadus eesti rahvale

Päeva karikatuur. 23. jaanuar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Lihtsustades oleks kohe vaja tegeleda kolme teemaga: õhukaitse, laskemoon ja täppismoon.
• Teha pool rehkendust aastaks 2029 on kindlasti ebapiisav tempo.
• Kuid meil on veel neljaski võimelünk, millest pole avalikkuses veel piisavalt räägitud.

Postimees nõustub peaminister Kristen Michaliga, kelle meelest peaks riik võtma kaitsekulutuste eesmärgiks viis protsenti sisemajanduse koguproduktist. Kuid samuti nõustume oma Fookuse «Võimu ja julgeoleku» toimetaja Meelis Oidsaluga, kelle hinnangul me ei tohiks langeda numbrimaagiasse. Kui vaja, peame olema valmis kulutama ka rohkem, et kaotada olemasolevad kaitseväe võimelüngad, millele on tähelepanu juhtinud kaitseväe juhtidena nii Martin Herem kui Andrus Merilo.

Need võimelüngad on hästi teada ning tegemist pole riigisaladusega. Lihtsustades oleks kohe vaja tegeleda kolme teemaga. Esiteks on meil vaja õhukaitset, mis praegu sama hästi kui puudub. Teiseks on meil vaja juurde laskemoona, kuna Ukraina kogemus näitab, et seda kulub meeletult. Kolmandaks, olulise heidutuse elemendina on meil vaja rohkem Venemaa territooriumi sügavustesse laskvat täppismoona, mille kasulikkust on samuti õpetanud Ukraina sõda.

Mäletatavasti tuli kaitseväe juht läinud aasta suvel välja teesiga, et võtmelünkade täitmiseks on vaja 1,6 miljardit eurot lisaraha. Umbes 800 miljonit lisaraha on valitsus leidmaski, kuid seda nelja aasta jooksul. Teha pool rehkendust aastaks 2029 on kindlasti ebapiisav tempo. Me peame oma turvalisuse tagamisel tegutsema kiiremini ja otsustavamalt, seda peaks olema meile õpetanud 1939. aasta kogemus.

Kuid meil on veel neljaski võimelünk, millest pole avalikkuses veel piisavalt räägitud. Ukraina sõda jälgides näeme tulevikusõja iseloomu: väga olulist rolli mängivad mitmesugused droonid ning nendega kaasnev elektrooniline sõda, täpsemini vastase side segamine.

Nagu ütles eestlasest droonijuht Ukrainas Jaanus Piirsalule pühapäeval ilmunud usutluses, peab Eesti kaitsevägi andma igale sõdurile ja kaitseliitlasele vahendeid droonide vastu ning õpetama kõiki ennast droonide vastu kaitsma. Vastasel korral kannab meie kaitsevägi kohe sõja alguses suuri kaotusi. Loomulikult kaasnevad sellega kodumaise droonitööstuse arendamine ja/või suuremahulised droonihanked.

Me peame Eesti riigikaitse võtmelünki täitma kiiresti ja otsustavalt, meil ei ole ülearu palju aega.

Kõigi nende riigikaitse võtmelünkade täitmiseks kulub palju raha. Kust seda leida? Täiendav maksude tõstmine ei ole praeguses majandusolukorras hea idee, selle vastu on juba protestinud tööandjad.

Suve lõpul tuli riik välja võlakirjaemissiooniga. See oli mahult väike, kuid emissiooni võiks nüüd korrata, ent kogu summa peaks minema üksnes ja konkreetselt kaitsekulutusteks. Teiseks, Euroopa Liidus arutletakse liidu ühiste kaitseobligatsioonide üle, millest laekuva rahaga võiks muuhulgas toetada Venemaa piiril asuvaid (väiksemaid) riike, kellel üksi on keeruline korraga osta kõike vajalikku.

Ja loomulikult me ei astu neid samme pelgalt seetõttu, et Donald Trump nii ütleb. Me teeme seda seetõttu, et sammud on Eesti julgeolekule kasulikud. Ning ehk hakkavad nüüd end liigutama ka senini laisalt kaitsesse investeerinud Euroopa riigid.

Niisiis, Kristen Michal on lubanud rohkem raha meie kaitsevõimele, seega meest sõnast, härga sarvest!