Arne Merilai ⟩ Teisaldame Pirogovi monumendi – milleks meile see imperialism?

Pirogovi park. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Üle-eelmisel aastal tähistasime luuleuuendaja Artur Alliksaare (1923–1966) sajandat juubelit. Pärast suure keelevõluri vabavärsipurset ei ole eesti keel ja kirjandus enam need, mis varem, kirjutab eesti kirjanduse professor ja kirjanik, Arne Merilai (Paremopoolsed).

Nad tõsteti uuele, kõrgema poeetika tasemele. On märgiline, et kirjastus Ilmamaa poolt välja antud paksust koondkogust «Päikesepillaja» (1997) on nüüdseks ilmunud juba üheksa trükki. Tänapäeva kurnavas raamatukülluses mõjub see kosutava vastuhakuna. Suurema kisa ja käratagi on selge, et armas eesti rahwas Alliksaart armastab.

Ometi on kurb tõdeda, et Alliksaarele ei ole senini veel väikest nimetahvlitki üles pandud. Kuigi oma sünnipäevaks 2023. aasta jüripäeva eel, mil ülikoolis peeti konverentsi «Tuleb ingel ja puudutab vett», ta Eesti Postilt endale kirjamargi siiski sai.