JUHTKIRI ⟩ Trump andis avalöögi

Päeva karikatuur. 22. jaanuar 2025. Foto: Urmas Nemvalts

• Trumpil on kasutada esimese ametiaja kogemus ja pole enam midagi kaotada.
• Inauguratsioonile oli kutsutud Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kuid mitte ELi kõrged ametnikud.
• Oleme nägemas majoritaarse valimissüsteemi üht iseärasust.

Esmaspäevasel inauguratsioonipäeval kõneles Donald Trump, et kõigekõrgem on säästnud ta elu suvisest atentaadist põhjusega. «Selleks, et saaksin teha Ameerika uuesti suureks!»

Teisipäevasel esimesel tööpäeval on Trump näidanud, et ta ei jää sõnademeheks. Tuleb arvestada, et esiteks on Trumpil esimese ametiaja kogemus, ning teiseks, et tema praegune ametiaeg presidendiametis jääb viimaseks, seega pole vaja kellelegi enam meeldida. Trump on allkirjastanud suurel hulgal olulisi otsuseid, mida vaadates võib mõista, et president tegutseb süsteemselt ja otsustavalt läbimõeldud plaani järgi.

Otsuste seas on föderaalametnike palkade külmutamine ja nende kodukontorist tööle kutsumine ning võtmeametnike väljavahetamine. Lisaks lahkub Ameerika Maailma Terviseorganisatsioonist ning Pariisi kliimakokkuleppest. Mehhiko piirile lähevad sõdurid ning müüriehitus jätkub.

Trump andis välja ka korralduse, et edaspidi tunnistab Ameerika valitsus üksnes kahte sugu, mees- ja naissugu. Kõik valitsuse rahastatud programmid, mis peaks toetama teistsugust «sooideoloogiat», lõpetatakse. Uus president on andnud mõista, et soovib edaspidi riigiasutustes ja ka armees inimeste edutamist nende oskuste põhjal, mitte sõltuvalt nahavärvist, soost või rahvusest.

Võib oletada, et mitmed tema korraldused jõustatakse kiiresti, mõned seevastu võivad takerduda huvirühmade algatatud kohtuvaidlustesse. Nii või teisiti, president Trump on andnud ette kammertooni ning näidanud, et kavatseb tegutseda kiiresti ja jõuliselt – ja et tal on põhjalikult läbimõeldud plaan. Sellega tuleb Euroopa ja ka Eesti diplomaatial edaspidi arvestada.

Donald Trump ei pea kooskõlastama tegevust ühegi koalitsioonipartneriga ning kavatsebki valimislubadusi täita.

Omaette tähelepanu väärib asjaolu, et Trumpi inauguratsioonile oli kutsutud Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kuid mitte Euroopa Liidu kõrgeid esindajaid Ursula von der Leyenit või Kaja Kallast. Mäletatavasti algatas von der Leyeni komisjoni eelmine koosseis rohepöörde temaatika, mis endisel kujul enam kindlasti jätkuda ei saa. Korrektsioon toimub USA pangandussektoris ja selle eeskujul tõenäoliselt ka Euroopa pankades, kes ilmselt leevendavad rohepoliitilisi nõudeid laenusoovijatele.

Kiiret reageerimisvõimet on muutunud oludes näidanud Eesti peaminister Kristen Michal, kes teatas teisipäevases Vikerraadio saates, et pooldab Donald Trumpi ettepanekut, et NATO riigid peaksid tõstma kaitsekulutused viiele protsendile SKTst. See muudatus olekski väga positiivne, sest sellest võidaks eeskätt meie regiooni julgeolek.

Oleme nägemas majoritaarse valimissüsteemi üht iseärasust. Kui Eestis tulevad võimule koalitsioonivalitsused ja seejärel kuuleme põhjendusi, miks valimislubadusi pole võimalik täita, siis Donald Trump ei pea kooskõlastama tegevust ühegi koalitsioonipartneriga ning kavatsebki valimislubadusi täita, sest hetkel on vabariiklastel enamus nii esindajatekojas kui senatis.