JUHTKIRI ⟩ Trumpi uus aeg

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Trumpi teine ametiaeg toob kaasa mitmeid muutusi.
• Me peame hoidma ameeriklastega häid suhteid.
• Maailma arengud sõltuvad paljuski USA positsioonist.

USA presidendi Donald Trumpi ametisse vannutamine esmaspäeval võib tähendada uue ajastu saabumist. Eesti huvides on jätkuvalt head liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega.

Trump lubas oma ametisse astumise kõnes palju muuta. Ennekõike on tegemist mitme administratsiooni otsuse tagasivõtmise või muutmisega. Rääkides küll Ameerikasse kuldajastu saabumisest, kuulutas Trump välja hädaolukorra lõunapiiril, samuti energeetikas. Lisaks mainis vastne president, et edaspidi hakkab USA kaitsma esmalt oma kodanike huve, mitte võõraid kodanikke piiri taga.

Palju öeldakse, et Trumpi käitumist on raske ennustada. Ent nüüd oleme juba targemad kui 2017. aastal, mil Trump esimest korda presidendiametisse vannutati. Maailmal on selja taga neli aastat Trumpiga USA presidendina. Ameerika demokraatia jäi alles, NATO jäi alles, kusjuures Eesti kui NATO idatiiva ühe riigi kaitset hoopis tugevdati. Oma esmaspäevases kõnes ei maininud Trump ei NATOt, Venemaad ega Ukrainat.

Võibolla on põhjust mõõdukaks optimismiks – nii oli Trumpi inauguratsioonitseremooniale kutsutud Itaalia peaminister Giorgia Meloni, aga mitte Ungari peaministrit Viktor Orbánit või Prantsusmaa Rahvusliku Liidu juhti Marine Le Peni. Oluline vahe seisneb selles, et Meloni on toetanud ühemõtteliselt Ukrainat, mida aga ei saa öelda ei Orbáni ega Le Peni kohta. Trump on taganenud oma lubadusest lõpetada Ukraina sõda 24 tunniga, rääkides nüüd pigem kuuest kuust, mis tundubki realistlikum ja ei paista ülepeakaela kiirustamisena.

Me peame hoidma ameeriklastega häid suhteid, sest kui vaadata Euroopa sõjalist nõrkust ja ositi ka suutmatust seda tugevdada, on selge, et USA on ainus jõud, kes suudaks meid Vene agressiooni eest kaitsta.

Negatiivsed märgid peituvad Trumpi varasemates märkustes Kanada, Panama kanali – seda mainis Trump uuesti ka inauguratsioonikõnes – ja Gröönimaa kohta. Ka selles, et inauguratsioonitseremooniale polnud kutsutud nn ametliku Euroopa esindajaid, olgu nendeks Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen või ka Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas.

Postimees ei tea, mis hakkab juhtuma järgmise nelja aasta jooksul, kuid tuleb arvestada, et Trumpi presidendiks valimise näol on tegemist ameeriklaste tahteavaldusega ja sellega peame arvestama meiegi. Me peame hoidma ameeriklastega häid suhteid, sest kui vaadata Euroopa sõjalist nõrkust ja ositi ka suutmatust seda tugevdada, on selge, et USA on ainus jõud, kes suudaks meid Vene agressiooni eest kaitsta.

Eesti suursaadik USAs Kristjan Prikk ütleb laupäevases Postimehe intervjuus, et «Eesti huvi on muidugi hoida end oma julgeolekut puudutavates küsimustes võimalikult USA lähedale. Ei saa välistada, et tänane seis on juba midagi muud kui homne seis.»

20. sajand ja 21. sajandi esimene veerandsada on näidanud, et maailma arengud sõltuvad paljuski USA positsioonist ja tegevusest. USAs toimuvad protsessid, kas siis siseriiklikud või välispoliitilised, mõjutavad ka meie elu siin piirkonnas. Seega tasub olla valmis igasugusteks arenguteks lombi taga.