Margus Tsahkna: hakkame väärtustama iseseisvuse ajal sündinud laste kasvatamist

Margus Tsahkna. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu on ette valmistamas ühte põhimõttelisemat muudatus Eesti pensionisüsteemis peale iseseisvuse taastamist. Nimelt on sotsiaalkomisjoni menetluses vanemapensioni kehtestav eelnõu, mille eesmärk on väärtustada laste kasvatamist, suurendada lapsi kasvatava vanema pensionivara ning lõpetada ebavõrdne kohtlemine Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis ning Eesti Vabariigis sündinud laste vanemate vahel. Nimelt arvestati enne 1991. aastat sündinud laste ühele vanemale pensionilisa, kuid hiljem, pärast iseseisvuse taastamist sündinud laste puhul seda enam ei tehtud.

Eesti rahvastikku iseloomustava kaks väga olulist suundumust, mis mõjutavad Eesti ühiskonda juba praegu ning muutuvad eriti tuntavaks mõne aasta pärast.

Esiteks jätkub üheksakümnendatel alanud rahvaarvu vähenemine, teiseks, Eesti rahvastik vananeb. 2012. aasta alguseks oli Eesti rahvaarv kahanenud 1,34 miljonini, mis on üle 32 000 inimese vähem kui aastal 2000. Eelkõige on vähenenud alla 18-aastaste laste ja noorte osakaal, samas on kasvanud 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikust.

See tähendab, et lisaks vanemaealiste väärtustamisele peame tegema põhimõttelise muudatuse laste sündivuse ning nende kasvatamise väärtustamise suhtes. Ja need muutused peavad olema pikaajalise ja suure mõjuga.

Seda kummalisem on, et me ei ole kahekümne aasta jooksul suutnud või tahtnud Eesti Vabariigis sündinud laste kasvatamise eest pensionilisa arvestada, kuid nõukogude ajal sündinute puhul seda teeme. See olukord tuleb kohe lõpetada ja IRLi poolt välja käidud vanemapension seda ka teeb ja veel rohkemgi.

Nimelt kuni 2013. aastani sündinud lapse vanemale makstakse täiendavat pensionilisa ühe lapse korral aastas 184,8 eurot, kahe lapse puhul 369,6 eurot, ning kolme lapse puhul 554,4 eurot. Pärast 2013. aastat sündinutele makstakse 1134 eurot kolme aasta jooksul II pensionisambasse. Näiteks kahe lapsega vanema puhul tähendab see rohkem kui ühte lisapensioni aastas ehk 13. pensionit.

Tänane pensionisüsteem karistab lapsi kasvatavaid vanemaid. Nimelt, pärast kogumispensioni süsteemi rakendamist sõltub inimese pension sissetuleku suurusest ja sissemaksetest pensionisammastesse. Kui aga inimene on sünnitanud lapse ja teda kasvatab, siis kodus oldud aja eest sissemakseid ei tehta ning selle võrra on pension tulevikus väiksem kui nendel, kellel lapsi ei ole. Vanemapension likvideerib selle ebavõrduse.

Lisaks sissemaksete ebavõrdusele on uuringud näidanud, et lapsi kasvatavate inimeste pensionivara on teistega võrreldes väiksem. Selle põhjuseks on ühelt poolt see, et laste kasvatamine on töö, mis nõuab ressurssi nii ajaliselt kui rahaliselt ning annab konkurentsi eelise lasteta inimestele. Samuti on tõsiasi, et laste kasvatamise eest hoolitseb eelkõige ema, kes jääb lapsega koju. Kuna naiste palgad on meeste omadest madalamad, siis süvendab laste kasvatamine ebavõrdust meeste ja naiste vahel veelgi. Vanemapension suurendab lapsi kasvatava vanema pensionivara ning muudab olukorra võrdsemaks.

Oluline on teada, et vanemapensioni jaoks ei võeta ära ühtegi senti kehtivast pensionisüsteemist ja kellegi arvelt. Vanemapensioni vahendid tulevad otse riigieelarvelise eraldisena seaduse alusel ning on arvutatud sisse riigieelarve strateegiasse.

Kakskümmend aastat oleme me rääkinud, et Eesti rahva suurimaks eesmärgiks on oma rahvusriigi püsimine, et säiliks eesti keel ja kultuur ning meie vabadus. Selleks tuleb täita maa lastega ja mitte ainult neid sünnitades vaid ka üles kasvatades. Laste kasvatamine on kõige tähtsam töö ja seda tuleb väärtustada. Arvan, et vanemapension on üks esimesi põhimõttelisemaid muudatusi, mis puudutab meie juurdekasvu tagamist ja kindlasti ei jää see viimaseks.