JUHTKIRI ⟩ Ühine mure nõuab koostööd

Päeva karikatuur, 20. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Baltimaad eralduvad Venemaa elektrivõrgust.
• Peame valmis olema selleks, kui väliselektriühendusi pole.

Balti riigid peaksid elektritootmise vallas rohkem koostööd tegema.

Aasta alguses ütles Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas, et sooviks koos Eesti ja Lätiga ehitada ühise elektrijaama. Lootuste järgi oleks see valmis 2030. aastaks. Tema sõnul on tehnoloogiast veel vara rääkida, kuid ilmselt poleks tegu väiketuumajaamaga, mille tehnoloogia pole selleks ajaks veel küps.

Eesti kliimaminister Yoko Alender siiski eitas ERRile antud kommentaaris, et ühise elektrijaama rajamine oleks kavas. Tema sõnul käis jutt hoopis sellest, et tihedamat koostööd teha selles vallas, milliseid juhitavaid võimsusi rajada, kui palju neid vaja on.

Baltimaade koostöö elektrivarustuse vallas on hädavajalik. Tegemist on ülejäänud Euroopa elektrivõrgust võrdlemisi eraldatud nurgakesega. Seni on Baltimaad rippunud Venemaa hiiglasliku elektrivõrgu küljes, mis on aidanud summutada siinseid pisikesi kõikumisi, mis nii suures süsteemis jäävad sisuliselt märkamatuks. Venemaast sõltumine muidugi pole mõistlik, sest me ei oska arvata, mis mõtted seal võimust võtavad. Tulevikus tuleb meil ise toime tulla.

Baltimaade eraldumine Venemaa võrgust tähendabki seda, et võrgusageduse hoidmisel oleme suuresti omapäi.

Baltimaade eraldumine Venemaa võrgust tähendabki seda, et võrgusageduse hoidmisel oleme suuresti omapäi. Euroopaga ühendab meid suhteliselt tagasihoidlik vahelduvvooluühendus Leedu ja Poola vahel, merekaablid toimivad alalisvoolul. Peame aga ka olema valmis olukorraks, kus ükski neist ühendustest ei toimi.

Teine küsimus on see, kui palju meil elektrienergia maksab. Esmaspäeval ulatub keskmine börsielektri hind Eestis 178,3 euroni megavatt-tunnist, mis on selle aasta kõrgeim hind, üle kolme korra kõrgem pühapäeva keskmisest. Seni on sel aastal päeva keskmine elektrihind enamasti jäänud alla saja euro. Siinsele kõigi aegade elektrihinna rekordile jääb ka esmaspäevane siiski tublisti alla. Nii tööstustootjate konkurentsivõime kui ka üldise elukalliduse seisukohast oleks aga hea, kui elektrihind oleks meil madalam.

Kliimaministri meelest toovad elektrihinna alla taastuvenergia ja välisühendused. Esimene sõltub ilmast, välisühendused on haavatavad. Nii on meil vaja elektritootmist, mis suudaks mõlemat vajadusel asendada ja tagaks süsteemi stabiilsuse. See on kõigi kolme Balti riigi ühine probleem ja mõistlik on seda lahendada koostöös.