TOOMAS ALATALU ⟩ Uus geopoliitiline seis

Toomas Alatalu Foto: Martin Pedaja

Igal juhul lõpeb pikalt küpsenud ja vindunud üleminekuaeg suures poliitikas kiiremini, kui keegi oskab täna arvata. Jutt pole mõistagi suure sõja lõpetamisest 24 tunniga, sõnum, mille uue maailmakorra esiarhitekt ise muiates vaenutsevale vastasleerile nätsutamiseks andis. Trumpile lihtsalt meeldib pakkuda meediale järamiseks mõttetusi, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Jutt on kogu rahvusvahelise otsustamisprotsessi kiirenemisest – 11 aastat sõdimist ühes kohas (Ukraina) erinevate siltide varjus (tundmatud mehikesed, sõjaline erioperatsioon, piiratud sanktsioonid jmt) on ikka liig mis liig, sest kogu muu maailm lihtsalt arenes edasi, tegi kvaliteedihüppeid ja ümberrivistumisi, mistõttu üleüldine seis 2025. aastal on midagi muud, kui see oli 2014. Seda just suurriikide endi suhetes. Juba ainuüksi see, et ühe suure sõja kõrvale tekkis selle venimise toel teine sõda (Iisrael-Hamas), mis eemalt moonutas Vene-Ukraina vastasseisu ja sünnitas uued geopoliitika kolded Läänemerel ja Lähis-Idas. Täna on mõistagi selge, et niisugust lisa tulnuks vältida. Lähis-Idas aga tõusis ootamatult varjust esiprobleemiks Süüria ja kuigi viimase hetkeni tundus, et kõik on n-ö kontrolli all ja suured teavad, millega asi lõpeb, siis lahendus oli ikkagi rabav – võitis see, kellelt seda ei oodatud.

Puänt on pealegi selles, et kindlate mõtlemis- ja hindamismallidega harjunud Lääne analüütikud tunnistasid alles kolm nädalat hiljem, et tegelikult sisenesid 8. detsembril Damaskusesse esimestena nn Daraa islamistid lõunast, kes seejärel lahkusid linnast, mis läks Idlibist tulnud ja Türgi toetatud islamistide kätte. Ehk siis võinuks olla ka tänasest lahendusest erinev lahendus.