JÜRI KOTŠINEV ⟩ Putini võimu fenomen

Vladimir Putin tervitamas Venemaad uue aasta saabumise puhul. 31.12.2024 Foto: Russian President / Kremlin Pool

Putinil õnnestus oma võimuloleku ajal üles ehitada Venemaal maffiariik, kus tegutsevad kasiinod ja narkokaubitsejad, aga samal ajal veelgi tähtsamad riikliku mafioosse struktuuri tuluallikad, nagu naftaäri, gaasiäri, maade rentimise äri ning riiklike tellimustega kaubitsemine ja muu taoline, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.

Putin suutis kõigi nende tuluallikate puhul säilitada tasakaalu, kuna omas kogemusi, millised oli saanud, olles vahemikus 1991–1996 Peterburi maffia sisuline juht. Hiljem viis Putin selle maffiamudeli üle kogu riigi valitsemisele. Venemaa eelmise presidendi Boriss Jeltsini ajal välja töötatud Venemaa põhiseadus võimaldas Putinil sellise maffiamudeli viimise riigivalitsemise mastaapidesse suhteliselt kergelt ja sujuvalt.

Kunagisest keskpärasest KGB-lasest Putinist, kelle hüüdnimi oli Koiliblikas, tegid Venemaa presidendi ettevõtja Boriss Berezovski, majanduspoliitik Anatoli Tšubais ja president Boriss Jeltsin koos oma perekonnaga. Selleks ajaks oli Putin mõistnud, milline võim on ühiskonnas rahal ja televisioonil ning massimeedial. Putini ajal võis raha televisiooni paigutada ainult Kreml ja mitte keegi teine. Mihhail Hodorkovski taolised ärimehed suruti meedia rahastamisest julmalt kõrvale. Hodorkovski naftaettevõtte Jukos vastu algatatud protsess 2003. aastal, mille tulemusel istus Hodorkovski kinni aastatel 2003–2013, näitas selgelt, kes tohib ja kes ei tohi Venemaal suurt äri ajada. Tohtisid seda teha Putini ajastul ainult talle truud ja lojaalsed ettevõtjad.