Võib-olla takkajärgi minagi siin märgutan, et oleks võinud veel mõned lapsed ilmale tuua, sest mu järeltulnukas on lihtsalt võrratu ja kaasaarvatud ta ühelapseline pere koos lemmikväimeespojaga. Muide, ka seal väljuti teisest sambast, et kodupesa elamiskõlblikumaks kõpitseda. See selleks.
Aastakümneid juba olen märganud, et lastevähesus teeb peavalu pigem meestele, kes muudkui kipuvad hurjutama naisi, et nood sünnitada ei taha. Äkki vaataks endale otsa? Või siis oma poegadele? Ma ei hakka rääkima spermakvaliteedist või sellest, et kondoomi kasutamine sigivust ei suurenda, pigem vastutuse võtmisest. Laps on kahe olendi ühislooming. Nad mõlemad peaksid sinna panustama. No kuulge, mehed, äkki õpetaks oma poegi mitte lihtsalt lapsi tegema, vaid neid ka tahtma: kasvatama, armastama, hoolima ja hooldama. Ühisloomingu eest võiks olla ühine vastutus.