JUHTKIRI ⟩ Automaks näib jäävat orvuks

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Autoomanikeni on jõudmas esimesed automaksuarved, mis tekitavad meelepaha.
• Koalitsioonipoliitikud üritavad automaksu autorlust üksteisele sokutada.
• Uute maksude kehtestamise asemel oleks vaja aga kärpida riigisektorit, nagu teeb seda Argentiina.

USA president John F. Kennedy on öelnud: «Võidul on sada isa, kuid kaotus on vaeslaps». Muidugi laenas Kennedy selle ütluse antiigist, sest Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees Tacitus (eluaastad u. 55–120) on lausunud sarnaselt: «Sõja puhul on üks ebaõiglane asi: võitu soovivad enda nimele kirjutada kõik, ebaedu on aga üksi».

Eesti elu on nüüd jaganud värsket kinnitust nendele elutarkustele. Autoomanikeni on jõudmas esimesed automaksuarved, kellele suuremad, kellele väiksemad – ja ehkki pole veel kindel, kellele poliitilistest jõududest ja kui suureks kaotuseks automaks kujuneb, võib olla juba üsna kindel selles, et perspektiivis ei ole tegemist võiduga.

Nii on puhkenud kummaline vaidlus Mart Võrklaeva (Reformierakond), Anti Allase (SDE) ja Lauri Läänemetsa (SDE) vahel, kes kõik üritavad automaksu algideed sokutada teise kontosse, nagu Saalomon Vesipruul ja Jaan Tatikas loopisid üle aia Tatika koera Pontut, kellest jäi lõpuks järele üksnes saba.

Postimees soovitab riigisektori kulusid kärpida, siis pole ka nõnda suurt vajadust täiendavate maksude, sealhulgas automaksu järele.​

Võrklaeva inspireeris Anti Allase postitus, milles endine Võru linnapea teatab, et ostis enne maksu kehtimahakkamist aasta lõpul 24 aastat vana maastikusuutliku sõiduki, et pääseda külast suurema lumesajuga teele. Sama probleem on paljudel maainimestel, kellele võib Allas tunduda samasuguse süsteemi ohvrina.

«Kui 2023 koalitsiooni tegime, siis nõudsid sotsid automaksu ja Ossinovski oli see, kes valemeid aja jooksul aina karmimaks keeras,» põrutas endine rahandusminister vastuseks.

Seepeale tõid sotsid välja raskekahurväe Lauri Läänemetsa isikus, kes omakorda väitis, et automaks tehti ikka sellepärast, et reformierakond soovis maksuküüru kaotamist ning «kusagilt oli need sajad miljonid vaja leida».

Ilmselt sellega Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatiku erakonna poliitikute kemplus automaksu teemal ei piirdu, kuid Postimehe soovitus on sõltumata vaidluse tulemusest kõigile ühene: riigisektori kulusid tuleb kärpida, siis pole ka nõnda suurt vajadust täiendavate maksude, sealhulgas automaksu järele.

Nii Võrklaev, Allas kui Läänemets võiksid tutvuda Argentiina majandusteadlasest presidendi Javier Milei tegevusega, kes on julgelt asunud riigisektorit kärpima, sealhulgas sulgedes terveid ministeeriume ja ameteid. Esialgsed Argentiina majandustulemused on julgustavad: hüperinflatsioon on kontrolli alla saadud ning riik pankrotikursilt tagasi keeratud. Muidugi on Milei teinud ka rea teisi samme, ent sõnum on ühene: paisuva riigisektori tingimustes ei päästa meid uute maksude kehtestamine, vaid selle sektori kärpimine.

Eesti on asunud paraku enda vaeseksmaksustamise teele. Kuna autoomanikud, eriti vanu maastikusuutlikke autosid osta soovivad maainimesed on pahased ning lähenevad valimised, siis üritavadki koalitsioonipoliitikud automaksu autorlust vaikselt üksteise pauna sokutada, nagu pahaksläinud toidukraami, mida hetkel ära visata ka ei saa.