IGOR GRÄZIN ⟩ Kui looks Liivimaa valitsust kujutava superministeeriumi

Endine poliitik, õigusteadlane ja vaimulik Igor Gräzin. Foto: Tairo Lutter

Pärast seda, kui viimase regionaalreformi autorid oma tööga allatuult kraavi põrutasid, on hakanud kulgema mõte sellest, milline peaks õigupoolest Eesti territoriaalne jaotus olema, kirjutab endine poliitik ja õigusteadlane Igor Gräzin.

Auto või bussiga sõites vilksavad isepärased sildid sellest, et ühes või teises kohas on maakonna piir, teisalt jälle vald ja kolmandas Vana-Eesti muinasmaad. Mitmed endised arukad regionaalsed ideed – säilitada maakonnad ja taastada kihelkonnad – on vajunud unustusse koos mälestusega nende autorist Lennart Merist.

See, et reformijad (Arto A. ja Madis T. – minu sõbrad, mistõttu jätan nimed välja kirjutamata) jätsid tähelepanuta mistahes regionaalse jaotuse loogika, eeskätt ajaloolise, tuletasid mulle meelde selle asjaolu, et Eesti riik eksisteerib tema praegustes piirides vaid tibake kauem kui 100 aastat. Kõigest! Enne seda oli territoorium altpoolt Peipsi põhjarannikut üle Paide, Lihula ja Saare- ning Hiiumaa vahel – Liivimaa. Ja meie 700-aastane pealinn oli Riia.